Uudised

Eesti-Soome koostööprojekt sai alguse 2019. aasta septembris. Eesmärk oli Türgi kinnipidamissüsteemi vanglaametnike teadmiste ja oskuste arendamine rahvusvahelistele standartidele vastavaks.  Justiitskolledži jaoks sai Türgi Twinning projekt võimalikuks tänu varasemale heale koostööle Soome partnerasutustega.

Selleks, et aru saada projekti keerukusest ja mastaapsusest, siis siin on mõningad võrdlevad andmed. Nimelt on Eestis 3 vanglat ning kokku ligi 2200 vangi. Kokku töötab Eesti vanglates umbkaudselt 1100 inimest. Türgis on seevastu 319 vanglat, milles paikneb kokku ligi 285 000 vangi ning ligi 67 000 töötajat. Kokku on vanglaametnike koolitamiseks 5 treeningkeskust, kus aasta jooksul toimub 134 erinevat koolitust. Hea väljakutse või mis?

Käesoleva aasta märtsis sai see väljakutse lõpu, kui toimusid projekti viimased tegevused. Lõppes üks väga põnev periood kõigi projektiga seotud inimeste jaoks. Vaatame läbi ekspertide pilgu, millised olid saadud kogemused.

Politsei- ja piirivalvekolledži korrakaitse õppetooli vanemlektor Ülle sõnul on väga uhke tunne, et ca 80 miljoni elanikuga suurriik soovis väikselt Eestilt õppekavade arendamisel nõu ja tuge. Ta sai näha ja kohata totaalselt teistsugust, kuid samas väärikat kultuuriruumi. Inimesed on tema hinnangul väga sõbralikud ja lahked. Talle tundus alati, et midagi saanuks teha veel rohkem ja veel paremini. Tema sõnul on võimalik näost-näkku kohtumistega teha ära  „töö“, mis veebikohtumistel ei õnnestunud. Ülle kogemus näitab, et väga halva „masintõlkega“ on võimalik väga palju untsu keerata. Samuti leiab ta, et läbi teiste õpetamise saab ta ka ise juurde uusi teadmisi õppekavade arendamisest ning neid teadmisi kavatseb ta ka oma töös kasutada. Tema loodud koolitusmaterjale ja käsiraamatut on võimalik edukalt kasutada ka järgmistes sarnastes rahvusvahelistes projektides, kus ta hea meelega ka tulevikus osa võtaks.

Kui Justiitskolledži tasemeõppe juhtivspetsialist Kadri Türgi projektile tagasi vaatab, jääb talle kõige tugevamalt mõtetes kõlama tõdemus, et õppimine toimub läbi kogemuse ja seda mitmel erineval tasandil. Projekti alguses tundis ta ennast veidi ebakindlalt, aga oli aeg enda teadmised praktikasse rakendada. Ainus, mis teda selleks projektiks oleks saanud paremini ette valmistada oligi see sama projekt ise! Selliseks tööks ei saa Kadri sõnul kunagi 100% valmis olla. Mõni muutuja on tema hinnangul alati erinev ning kõik saab ja peabki saama selgeks alles protsessi lõpus. Läbi projekti omandas ta ka ise väga palju uusi teadmisi. Kuna suur osa justiitskolledži töötajatest osales antud projektis, siis sai Kadri rohkem aimu ka oma kolleegide supervõimetest. Kadri nägi, kui palju on inimestel erinevaid oskusi ja teadmisi, mis igapäevatöös võib-olla kohe välja ei paistagi. See annab tema sõnul tulevikuplaanidele veelgi hoogu juurde. Kõige lõpuks tahab Kadri öelda, et just selliseid rahvusvahelisi projekte ongi rohkem vaja, et ise areneda ning tajuda enda kui ka kolleegide tõelist väärtust.

Vangistuskorralduse õppetooli lektor Liisa arvates oli projekt suurepärane võimalus rahvusvahelise koostöö arendamiseks. Projektis osalemine nõudis tema sõnul suurt pingutust, kuna eesmärk oli pakkuda võimalikult palju rakendatavat tulemust. Töö Soome ja Türgi kolleegidega avardas ka tema maailmapilti ja silmaringi. Türgi kolleegid olid Liisa arvates entusiastlikud ja näitasid üles ka omapoolset pingutust. See motiveeris üha rohkem ka teda enda rolli põhjalikumalt täitma. Liisa pani koos kolleegidega kokku Training of Trainers juhendi, milles nad kirjeldasid kogu õppeprotsessi: andragoogikast kuni õppetulemuste hindamiseni välja. Selle protsessi jooksul sai ta ka ise uusi mõtteid ja leidis erinevaid meetodeid, mida kadettidega koos läbi teha. Liisa usub, et sellised projektid on kasulikud mitte ainult neile, keda abistatakse, kuid ka neile, kes seda läbi viivad.

Haridustehnoloog Alinale meeldis projekti raames kastist välja mõtlemine ja uute lahenduste leidmine. Projektis osalemine oli Alina jaoks põnev ja professionaalselt arendav tegevus, mille käigus sai ta juurde palju uusi teadmisi. Sealhulgas õppis Alina tundma ka justiitskolledži väljaõppe spetsiifikat. Alina arvates annavad tegevused väljaspool oma asutust hea võimaluse struktureerida oma mõtteid ja teadmisi. Alina sõnul on suurem osa akadeemiaperest ja ühiskonnast digipädevad, iseseisvale arengule orienteeritud inimesed, kes kasutavad digitehnoloogiaid igapäevaselt. Ta leiab, et see on meie jaoks reaalsus, aga projekt õpetas, et mujal maailmas ei pruugi see päris nii olla. Alina soovib eraldi välja tuua projektiga tegelenud meeskonna sünergia olulisust, kes suutis leida õiget balanssi tegevuste ootuste, vajaduste ja reaalsuse vahel. Tema sõnul toetas ja suunas meeskond eksperte alati kui nad seda vajasid.

Vangistuskorralduse õppetooli vanemlektor Silvia jaoks oli rahvusvahelises projektis eksperdina osalemine esmakordse kogemus. Alguses tundus talle, et eesseisvate väljakutsetega toimetulek ei ole jõukohane, kuna see paistis olevat midagi müstilist ja ületamatut. Silvia sõnul on ta pigem võitleja kui allaandja, mistõttu võttis ta kõik väljakutsed vastu! Alguses oli tal üsna raske, kuid pärast suure pildi tekkimist loksus kõik paika - tuli lihtsalt käised üles käärida ja tööle hakata. Koostöö kolleegidega andis talle indu ja julgust edasi tegutseda ja kavandatud algatusi elu viima. Pingelise ja huvitava töö tulemusena õnnestus tal saavutada palju! Parim tulemus on tema sõnul aga sära kolleegide silmades! Tagasi vaadates on selge, et see oli tema jaoks unikaalne võimalus oma võimed proovile panna. See veenis teda, et endasse tuleb uskuda, kuna oskused on ju tegelikult olemas!

Justiitskolledži direktor Laura on selle projekti käigus endale selgeks teinud suurtes kogustes haridusega, sh vanglaametnike haridusega seonduvaid teooriad, mudeleid ja regulatsioone Euroopa tasemel. Jah muidugi, eks ta oli ju neid ka enne näinud ja lugenud, aga ta leiab, et pole seda varem selliselt lahti mõtestanud. Laura avaldab ka ühe saladuse, mida ekspert tegelikult tähendab. Tema sõnul on ekspert inimene, kes alguses ei tea teemast suurt midagi, kuid kes on valmis lühikese ajaga palju informatsiooni sisse ahmima. Sama kiiresti vormib ekspert selle ka teistele lihtsaks, arusaadavaks ja mõistlikuks terviktekstiks ning paneb selle ka väga kiiresti paberile. Ja veel inglise keeles. Väga lihtne! Tegelikult arendas Laura salamisi paralleelselt ka Sisekaitseakadeemiat. Samal ajal kui Laura Türgi arengut toetas, kritseldas ta paberite nurkadele ka hoopis justiitskolledži tulevikku. Ja nagu Laura kõigile rääkis, tahab ta, et ka seekord kõigile ikka selge oleks: meil on üks parimatest Euroopa vanglaametnike haridussüsteemidest!

Olles antud projektis nii projektijuht kui ka ekspert, toetan oma kolleegide mõtteid. Projekt rikastas meid kõiki ning ekspertide panus oli märkimisväärne. Mul on hea meel, et saime antud projektist osa võtta. Igasugune rahvusvaheline kogemus annab meile kõigile juurde rohkem kui alguses oodata oskame. Igaühe panus on olnud olulise tähtsusega ning on rõõm näha, et energiat ja tahet jätkub ka edaspidiseks. Ekspertide kõrge kvaliteet, motiveeritus ning töötahe ei jäänud kellelegi märkamata. Seetõttu hindan kõrgelt meie inimesi ja nende hindamatut panust projekti eduloosse!

Ivo Kitsing, Sisekaitseakadeemia justiitskolledži nooremlektor