Uudised

Inimeste enda valmisolek aitab meil kriisides hästi hakkama saada

11.-12. oktoobril 2023 toimus Sisekaitseakadeemia rahvusvaheline elanikkonnakaitse teemaline konverents. Iga-aastane rahvusvaheline konverents tõi kokku huvilised ja eksperdid nii Eestist kui ka välisriikidest arutlema ja kuulama aktuaalsetel turvalisusega seotud ja sisejulgeolekualastel teemadel. Seekordsel konverentsil oli teemadeks elanikkonnakaitsega seotud küsimused nagu tsiviilelanike kaitsmine ohtudes ja kriisides, selleks valmisolek ning erinevate organisatsioonide, riigi ja kogukonna roll selles.

Esimese konverentsipäeva avas Sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu küsimusega „Kust algab turvalisus?“. Tammearu tõi välja, et turvalisuse tasandid on erinevad - inimene, kogukond, kohalik omavalitsus, riik, rahvusvaheline koostöö. Lisaks on väga oluline ka ennetamine, valmisoleku loomine, reageerimine, taastamine, õppimine. 
Eesti valmisolek võrreldes 4-5 aasta tagusega on märkimisväärselt parem, seda kinnitab kriisiõppus CREVEX23, kus mängiti läbi massiline evakuatsioon. Muredeks on näiteks see, et elanike kriisivalmisolek pole paranenud, KOVide kriisivõime pole arenenud piisavalt kiiresti, seadusandlus ei ole muutunud olukorraga suutnud kaasas käia (selgemalt määratud vastutused), vahendeid elanikkonnakaitseks on ebapiisavalt (majanduslik olukord jms), elutähtsate teenuste toimepidevus vajab edasiarendamist. Mureks on ka koolituse ja teadustegevuse ebapiisavus. 
Täna puudub riiklik koolitussüsteem erinevate gruppide koolitamiseks. Kui aga vahendeid on vähe (varjendid, varud) ja neid on väikesel riigi paratamatult vähe, siis tuleb eelkõige panustada koolitusse - KOV, riigiasutused, ministeeriumid, kogukondade esindajad. Kui olemas teadmised ja oskused, siis hakkavad ülesanded nö isetäituma, sest inimesed arvestavad kriisivalmidusega igapäevaselt, nad vaatavad oma tegemisi läbi selle prisma. Seega, turvalisus algabki koolist, Sisekaitseakadeemiast!

Väga põnevaks kujunes ka paneeldiskussioon, mis toimus I konverentsipäeva hommikupoolikul. Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi juhataja Erkki Koorti juhtimisel arutasid Taimar Peterkop (riigisekretär, Riigikantselei), Mati Raidma (Riigikogu liige), Margo Klaos (Päästeameti peadirektor) ja Egert Belitšev (Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor) teemal "Kriiside ajastu: kas algus või lõpp?". 

Diskussioonist jäi kõlama: 

• Koostöö on elanikkonnakaitse nurgakivi. Meie keskkond on muutunud ja täna ühiskond mõistab elanikkonnakaitse vajadust. Koostöö ja vastutuse jagamine on võtmesõna. 
• Iga päev on inimeste elus väiksemaid ja suuremaid kriise. Oluline on see, kuidas me neid enda jaoks lahti mõtestame ja nendega toime tuleme. 
• Kriiside puhul tuleb läbi mõtestada nii üksikisiku, organisatsiooni, omavalitsuse kui ka riigi tasand. Mida keegi kriisis teeb ja mille eest vastutab?
• Kriisiplaanide koostamise ja läbimängimise väga suur kasutegur on see, et nii saame asjad endale lihasmällu. 
• Riigil läheb siis väga hästi, kui tema tagalas on asjad korras.
• Turvalisus algab igast inimesest endast. 
• Kui igaüks teeb ära oma osa ja natuke veel, siis on väga hästi. 
• Kriise lahendatakse koostöös!

Konverentil jagasid oma teadmisi ka eksperdid nii meilt kui kaugemalt. DG ECHO kriisireguleerimise ja RescEU juht Hans Das andis ülevaate Euroopa elanikkonnakaitse suundadest ning sellega seotud väljakutsetest sõjaolukorras. TalTechi professor ning Euroopa Komisjoni peateadusnõustaja Maarja Kruusmaa vaatas tulevikkus ehk kuidas valmistuda tundmatuteks kriisideks. Norra esineja rahvusvahelise hädaolukordade juhtimise ühingu president K. Harald Drager arutles teaduse rolli üle kriisides. Jussi Korhonen Soome siseministeeriumi päästeosakonna elanikkonnakaitseüksusest arutles, milliseid muutuseid on toonud Ukraina sõda ja NATOga liitumine Soome elanikkonnakaitsesse. 

Konverentsi teisel päeval toimusid paneeldiskussioonid ja arutelud erinevatel teemadel: 

•  „Elanikkonna teavitus kriisi eel ja ajal: millisteks riskideks riigina valmistume ja kuidas kriisiinfo inimesteni jõuab?“
• „Turvalisus konfliktides: Elanike kaitsmine ja sõjast tulenevad mõjud sellele.“
• „Elutähtsate teenuste kütkes: kas sõltuvusest priiks või mitte?“
• „Omavalitsused kui oluline ressurss elanike abistamisel?“
• „Ületades kriiside piire: Teaduse ja hariduse innovatsioon järgmiseks 30 aastaks.“

Aruteludest jäi kõlama:

• Olulisel kohal teenuste kättesaadavusel, majandusjulgeolek (kui taskukohase hinnaga on teenused kättesaadavad inimestele). Kui teenus ei ole rahaliselt kättesaadav, siis ei saa ka teenust.
• Olulisel kohal on töötajate turvalisus, nt katkestuste taastamisel. 
• Olulisel kohal on inimeste enda valmisolek, hetkel on tekkinud õpitud abitus.
• Sõjalise ohu olukorras on terve riik, ühiskond sõjas, mitte ainult need inimesed, kes on nö põllul võitlemas.
• Peame läbi mõtlema selle, kuidas saab elu jätkuda ka sõja ajal, nii nagu hetkel on see Ukrainas. 
• Kuidas hoida ja arendada inimeste kriitilist mõtlemist erinevates olukordades. Teadvus!
• Loosung “Kuula kriisis riiki”. Peame ametiasutustena selle lause ka ise tõsiselt läbi mõtlema, mida siis keegi teeb ja millal. Koostöös on see võimalik. 
• Kohalikesse omavalitsustesse tuleb luua eraldi ametikoht inimesele, kes tegeleb elanikkonnakaitse teemadega,  hetkel väikestes omavalitsustes ei ole selleks raha olemas. 
• Mida rohkem kriise, seda suurem valmidus tekib. 
• Oluline roll on kriisis kogukondade vahelises koostöös. 
• Kujutlus, et liigume ühest kriisist teise on petlik, pigem näeme sama kriisi eri külgi. Selleks, et kujundada haridust peab õpetama märkama laiemat spektrit, mida kriis endaga kaasa toob. Me ei saa väga õpetada, vaid saame õpetada õpilast õppima. 

Konverentsi salvestuste järelevaatamise leiad SIIT.