Uudised

Sisekaitseakadeemia droonikeskus loodi 2018. aasta septembris. Keskuse loomise põhjuseks oli meeletu kiirusega arenev valdkond ning vajadus siduda see õppetööga. Peale droonikeskuse haridusliku eesmärgi, on oluline osa olla toeks ametitele nii täienduskoolituste pakkujana kui ka arendustegevuse toetamisel. 

Droonikeskus teeb tihedat koostööd Lennuliiklusteeninduse AS-iga (EANS), Politsei- ja Piirivalveametiga, Päästeametiga, droon.ee-ga ja Threod Systems OÜ-ga. Politsei- ja Piirivalveametit on keskus lisaks eriolukorra 2+2 reegli järgmise kontrollimisel aidanud ka näiteks linna sattunud metsloomade ning samuti ka korduvalt loodusesse eksinud inimeste otsimisel (viimati nt 30.04 Männikul). Metsloomade otsinguil kasutati droonikeskuse võimekust viimati karuotsinguil Kakumäel. Lisaks operatiivsündmustele, abistab droonikeskus Päästeameti Ida päästekeskust vanade mahajäetud turbarabade seirelendude käigus loodavate drooniandmete analüüsis. Andmed annavad võimaluse kevadel ja suvel hinnata maapinna temperatuuri tõusu tuleohtlikule tasemele. Eriolukorra liikumispiirangute järgmisel oli heaks koostööpartneriks ka droon.ee, kelle tehnika ja droonijuhtideta oleks väga palju tegemata jäänud.

Austria ettevõtte Frequentise ning EANS-iga koostöös, katsetab Sisekaitseakadeemia droonikeskus mehitamata liiklushaldust ehk UTM-i (Unmanned Traffic Management). Idee on luua uudne platvorm, kus on mehitamata sõidukite andmed lennujuhtidele nähatavad ning panna nad suutma opereerima ühtses õhuruumis. Euroopas soovitakse see aastaks 2030 valmis saada. Selle projekti raames tehti üheskoos edusamme Narvas toimunud operatsioonil, kus kasutati Threod Systems-i droone.  

Droonikeskuse tulevikueesmärgid saab jaga kolme kategooriasse, milleks on a) semi- või täisautonoomsete missioonide läbiviimine droonidega, et andmekogumiseks lõpuks taandada kogu ahelast ära üks piloot ühe drooni kohta ja hakata arendama droonide operatsioonikeskuseid, kus missiooni planeeritakse, viiakse läbi ja vajadusel ka analüüsitakse andmeid nii, et üks operaator jälgib samal ajal mitut drooni; b) tehisintellekti laialdasem kasutamine drooniandmete analüüsimisel, mis toob välja ja juhib inimese tähelepanu huvipakkuvatele asjaoludele (nt kadunud inimene, tulekahju kolle) ning abistab inimest otsustusprotsessis; c) satelliidiinfo laialdasem kasutamine erinevate ülesannete täitmiseks ennekõike just seireks ja selle käigus varajaseks avastamiseks (nt loodustulekahjud), mis samuti kasutab tehisintellekti võimalusi huvipakkuva info esiletoomiseks kogu tohutust infomürast.

Kel rohkem huvi droonikeskuse tegemiste kohta, palume kontakti võtta droonikeskuse juhatajaga:

Andres Mumma, andres.mumma [at] sisekaitse.ee, +372 524 3794