Uudised

Kas sõbralikud suhted Taiwaniga võivad osutuda karuteeneks meie julgeolekule?

bänner

29. novembril toimus sisejulgeoleku instituudi korraldamisel järjekordne avalik veebiseminar „Taiwani küsimus“ ja Eesti julgeolek.  

Teema oli ajendatud nn Taiwani küsimuse üha selgemast asetusest tänapäeva geopoliitikas ja ka Eestis käivast sellekohasest diskussioonist. Põhiküsimus on: kas tihedamad suhted Taiwani kui de facto riigi, Aasia ühe juhtiva demokraatiaga, mida autokraatliku aga majanduslikult võimsa Hiina Rahvavabariigi survel, kelle ametliku doktriini kohaselt kuulub Taiwan tema koosseisu, enamik maailma riike, sh Eesti, ei tunnusta, tulevad meile kasuks või kujutavad Hiina võimalike ähvarduste tõttu hoopis julgeolekuohtu?

Seminari sisulise poole eest vastutas ja modereeris SJI teadur Märt Läänemets. Seminaril tehti neli ettekannet külalisesinejatelt  ja toimus paneeldiskussioon teemal „Tihedam koostöö Taiwaniga – julgeolekuoht või võimalus Eestile“.

Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride instituudi hiina keele õpetaja ja Aasia keskuse Taiwani koordinaatori Mart Tšernjuki ettekanne andis ülevaate Taiwani ajaloost ja eriti saareriigi kujunemisest demokraatiaks alates 1980. aastest. Ajalugu näitab, et Taiwani seotus Hiinaga on selle erinevate režiimide ajal olnud pigem põgus ja keeruline ning õiguslikult ei ole Hiina Rahvavabariigil mingit alust Taiwani endale nõuda. Taiwani mitmeparteilises demokraatias on kujunenud peamine konkurents Kuomintangi (KMT) partei ja Demokraatliku Progressipartei (DPP) vahel. Viimane on pigem Taiwani-meelne, seades lõppeesmärgiks saareriigi de iure iseseisvuse, KMT pooldab pigem lähenemist Hiinale. Siiski pooldavad mõlemad praegu kehtiva status quo säilitamst kui ainuvõimalikku ellujäämis- ja rahustrateegiat nii Taiwani jaoks kui ka regioonis laiemalt, mida toetavad ka Ameerika Ühendriigid, Taiwani peamine julgeolekutugi.

Tartu Ülikooli Aasia keskuse analüütik Urmas Hõbepappel analüüsis oma ettekandes taiwanlaste identiteedi küsimust kui peamist julgeolekufaktorit. Küsitluste järgi on Taiwani elanike seas praegu kõige suurem taiwani rahvuslik identiteet, teisel kohal on taiwani ja hiina topeltidentiteet ja väga väike on ainult hiina identiteediga taiwanlaste hulk. Samas pooldab ka suurem osa elanikkonnast saareriigi praeguse status quo säilitamist; Hiinaga potentsiaalse ühinemise pooldajaid on marginaalselt. Ettekandja väitel näeb Peking suurimat ohtu just Taiwani identiteedi tugevnemises, mitte niivõrd sõjalises vastasseisus, ning peab ulatuslikku küber- ja propagandasõda taiwanlaste meelsuse mõjutamiseks. Muidugi ei ole kuhugi kadunud ka sõjaline heidutus, vaid viimastel aastatel pigem tugevnenud, kuid ka selle eesmärk on pigem püüda taiwanlaste meelsust Hiina kasuks kallutada, kui tegelikku sõda vala päästa, mis oleks Hiinale endale hukatuslik.

Riigikogu Taiwani sõprusrühma esimees ning Euroopa Liidu asjade komisjoni ja Riigikaitsekomisjoni liige Kristo Enn Vaga rääkis Taiwaniga suhete arendamise edust ja probleemidest, keskendudes kavandatava Taiwani esinduse rajamise küsimustele. Sellised esindused eri nimede all on olemas 19 Euroopa Liidu riigis ja EL juures. Eesti valitsus on esinduse loomiseks rohelise tee andnud, põhjustades sellega Hiina Rahvavabariigi suursaatkonna proteste ja hoiatusi, aga seadusandlus ei võimalda nn mitteriigi majandusesindust rajada muul viisil kui MTÜ-na, mis seab selle tegevusele ja võimalustele aga olulisi piiranguid, millega Taiwani pool ei taha leppida. Algatatud on vastava seaduse muutmine. Vaga ei näe ette poliitilise suhtlemise laiendamist ega Taiwani tunnustamist, vaid möönab, et esinduse peamine eesmärk on majanduslike ja teiste mittepoliitiliste (teadus, kultuur jms) suhete arendamine, mis on mõlemale poolele kasulikud.

Välisministeeriumi Aasia ja Vaikse ookeani piirkonna büroo direktor Mati Murd kõneles Eesti Hiina-poliitikast ja Taiwani kohast selles. Eesti sõlmis diplomaatilised suhted Hiina Rahvavabariigiga kohe pärast taasiseseisvumist ja tunnustab “ühe Hiina” poliitikat, nagu enamik maailma riike. Taiwaniga saab pidada ainult mitteametlikke suhteid. Eesti valitsus on eri aegadel võtnud vastu Hiinaga suhtlemise aluseid paika panevaid memorandumeid (mis tava kohaselt avalikustamisele ei kuulu), viimase neist 2023. aasta lõpus. Taiwaniga suhtlemise osakaal on neis kord-korralt olulisemaks muutunud. Need dokumendid panevad üldiselt paika ka riigiasutuste ja ministeeriumite Taiwani esindajatega suhtlemise korra ja taseme. Eesti välisministeerium peab Hiina ja Taiwaniga suhtlemise osas regulaarseid konsultatsioone teiste Balti riikidega, kuid omavahel tegevusi üldiselt ei kooskõlastata. Suhted Hiinaga on viimasel ajal pigem jahenenud.

Paneeldiskussioonil arutati, kas ja kuidas võib suhete arendamine Taiwaniga mõjuda meie üldisele julgeolekuolukorrale. Leiti et, ametlike suhete loomine kuni tunnustamiseni välja, ei ole praegu päevakorras ja sellest pole huvitatud ka Taiwan, kuna Hiina reaktsioon võib sel juhul olla suunatud pigem Taiwani vastu. Eestil on mõistlik arendada eelkõige majandussuhteid, eriti mikrokiipide ja muude kõrgtehnoloogiliste toodete arendamise suunal, mis Eestit huvitab ja milles Taiwan on maailma juhtriik. See aitaks suurendada ka meie tehnoloogiajulgeolekut ja vähendada sõltuvust Hiinast imporditavatest tehnoloogiatest, mis on otsene julgeolekuoht nii sõltuvuse kui ka spioneerimise vaates. Nenditi, et teadus- ja kultuurisuhted juba on üsna tihedad ja kasvuteel. Arutati ka „ühe Hiina“ poliitika mõiste üle ja toodi välja, et teiste riikide „ühe Hiina“ poliitika ei ole sama, mis Hiina Rahvavabariigi „ühe Hiina“ põhimõte, sest esimene ei tunnusta Hiina õigust Taiwanile, nagu teine, vaid sätestab ainult diplomaatiliste suhete hoidmise ühe, st Hiina poolega. Puudutati ka Eesti ja Taiwani koostööd Ukraina abistamisel ja toetamisel Venemaa agressioonisõja ajal selle riigi vastu.

Kogu seminari salvestust saab näha SIIN.

Asjakohaseid linke lisalugemiseks: