Tehisaru kasutamine õppe- ja teadustöös

Tehisaru

Tehisaru kasutamise suunised Sisekaitseakadeemia õppe- ja teadustöös
 

  • Sisekaitseakadeemia õppetöös on tehisaru, sh suurtel keelemudelitel põhinevate juturobotite kasutamine üldjuhul lubatud.
  • Õppetöös on oluline arutleda tehisarul põhinevate rakenduste tugevuste, nõrkuste ja ohukohtade üle antud eriala kontekstis.
  • Tehisaru kasutamisel tuleb järgida akadeemiaüleseid reegleid, sh viitamise osas.
  • Kui erandjuhtudel on tehisaru kasutamine keelatud, peaks õppejõud keelatud kasutamise piire õppuritele kirjalikult täpsustama ja selgitama.

Juturobotid nagu ChatGPT, mille aluseks on matemaatiline keelemudel, on meeletu üldistusvõimega, ent ei suuda välja mõelda midagi enneolematut ja neil pole TEADMISI. Sellised keelemudelid genereerivad treeningmaterjali pealt tõenäosuse alusel tekstilist väljundit. Keelemudeli jaoks ei eksisteeri tõdemust „mul on TEADMINE, millel on selline ALLIKAS“. See on teksti loomise, mitte teadmise saamise vahend. Juturoboti koostatud teksti tõesuse ja kvaliteedi hindamiseks on vaja teadmist ja juturoboti edukaks kasutamiseks peab mõtlema.
1. Tehisaru võimalikud kasutusviisid õppimises, õpetamisel ja teadustöös
  • Luua erinevaid tekste või teksti kava;
  • tekste lühendada, laiendada, ümber sõnastada, lihtsustada, tõlkida, korrigeerida ja toimetada;
  • saada mahukast materjalist kiiret ülevaadet, vajadusel näidetega;
  • mõisteid, ideid, kontseptsioone ja teemasid selgitada, keerulist teksti mõista;
  • saada ideid ja tagasisidet;
  • õppida uut keelt, programmi, meetodit vm oskusi;
  • kirjutada koodi, analüüsida andmeid;
  • otsida allikaid, lähtematerjale ja koostada kirjanduse ülevaadet;
  • lasta küsida endalt kontrollküsimusi või käituda retsensendina;
  • koostada või kohandada õppematerjale, koostada ülesandeid, kontrollküsimusi ja visandada kursuse-, loengu-, ja seminariplaane jpm;
  • luua õppe-eesmärgil erinevaid juturoboti-persoonasid, kellel on kindel kõneviis, teadmised või hoiakud, et õppurid saaks robotiga rollimängu vormis erinevaid olukordi läbi mängida (nt ülekuulamised).
2. Millega tuleb tehisaru rakendusi õppe- ja teadustöös kasutades arvestada?
  • Juturoboti kasutaja peab olema suuteline väljundit sisuliselt hindama.
  • Tehisaru pakutud lahendus sõltub talle antud sisendist ehk käskluse sõnastusest (’garbage in, garbage out’). Sisutühja või eksliku tulemuse saamise riski vähendamiseks tasub suunata juturobot vastama samm-sammult, avama oma arutluskäiku ja võimalusel nimetama allikaid või tooma näiteid (go step-by-step, show your work, provide sources/examples). Eriti viimaste osas tuleb muidugi säilitada kriitiline meel.
  • Tehisaru võib genereerida valesid ja anda viiteid, mida pole olemas (tal ei ole teadmist).
  • Tehisaru ei vastuta teksti sisu eest, see vastutus on kasutajal. Juturobot ei ole autor.
  • Tehisaru kirjutatud teksti tuvastamise vahendid ei ole usaldusväärsed ega tõhusad ning vastupidiste turundusväidete suhtes tasub olla skeptiline.
  • Juturoboti kasutamisele tuleb korrektselt viidata ja tuua tekstina välja, millist mudelit ja kuidas on kasutatud.
  • Kui õppija kasutab tehisaru kursusel või eksamil, kus selle kasutamine pole lubatud või ei viita tehisaru kasutamisele, loetakse seda akadeemiliseks petturluseks.
  • Ülaltoodud põhimõtted kehtivad ka tehisaru (Midjourney, Dalle-E jt) kasutamisel piltide ja graafika loomiseks.
3. Mõned turvakaalutlused:
  • Kasutada arendajate ametlikke platvorme, mitte vahendajaid. Nt ChatGPT puhul https://chat.openai.com/ saiti, mitte mingi muu laiendi või aadressiga veebilehti või äppe, isegi kui neil on OpenAI logo või neid saab Google Play Store’ist alla laadida. Tegu on väga tõenäoliselt õngitsejatega, kes koguvad kasutajate andmeid enda huvides.
  • Kuna juturobotiga jagatavate andmete edasine kasutamine pole läbipaistev, on soovitav andmetega töötamise puhul kasutada näidisandmeid (nt analüüsi käigu selgitamiseks). Kindlasti ei tohiks juturobotiga jagada asutuse siseinfot ega muid tundlikke andmeid (nt inimuuringute puhul isikuandmeid).
4. Juhised viitamiseks

Üldjuhul on juturobotilt pärinev sisu taastamatu allikas – see annab iga kord erinevaid vastuseid, mistõttu on soovitav viidata sellele kui suhtlusele robotiga.

Juturoboti kasutamisel üliõpilastööde (sh lõpu-ja magistritöö) ning artiklite kirjutamisel tuleb konkreetses peatükis (nt teooria või metoodika alapeatükis) välja tuua selle kasutamise viis: mida küsiti, milline vastus juturobotilt saadi ja kuidas seda muudeti (vt näide 1). Pikemad selgitused pannakse töö lisadesse ja viidatakse neile töös (vt näide 2), vajadusel lisades nii tasuta kui tasulises ChatGPT versioonis Shared Links funktsiooniga lingi oma vestlusele. Teadusartiklite kirjutamisel tuleb jälgida sihtväljaande vastavaid suuniseid.

Näide 1. Kasutasin mõiste „koordinaatsüsteem“ lihtsamaks lahtiseletamiseks ChatGPT-d (OpenAI, 2023). Andsin juturobotile järgmise sisendi: „[---]“. Juturobotilt saadud väljund oli selline: „[---]“. Väljundit muutsin järgmiselt: [---].

või

Näide 2. ChatGPT andis minu küsimusele „Selgita mulle lihtsas tarbekeeles, mis on koordinaatsüsteem?“ järgmise vastuse: „[---]“ (OpenAI, 2023, vt lisas 1 täisteksti).

Tehisaruga jooniste või piltide genereerimine (näide 3):

Näide 3: Joonise 1 tegemisel kasutasin lisaks viidatud sisuallikatele pildi genereerimise süsteemi DALL-E 2 (OpenAI, 2023), andes sellele järgmise sisendi: „[---]“.

Kasutatud allikate loetelu:

Näited 1 ja 2: OpenAI, 2023. ChatGPT vastus Marko Metsale koordinaatsüsteemi olemusest, 10. september.

Näide 3: OpenAI, 2023. DALL-E 2 vastus Marko Metsale joonis 1 koostamiseks, 3. märts.

 

5. Millega tuleb arvestada tehisarule viitamisel?
  • Tõendamiskohustus on autoril. Kõigi tekstide loomisel peab üliõpilane suutma veenvalt tõendada, et tema on töö autor ning juturoboti abi on kasutatud ideede saamiseks või teksti ümbersõnastamiseks ja viimistlemiseks. Nt lõpu-ja magistritöödes tuleb refereerida teadusallikaid ja tehisaru nende hulka ei kuulu (tehisaru ei ole autor, vaid saab olla tööriist, mille abil üliõpilane oma olemasolevat teadmist täiendab). Ka mingi mõiste lihtsam lahti seletamine tehisaru abiga eeldab selle mõiste eelnevat analüüsi teadusallikate põhjal ning tehisaru poolt pakutav saab olla lisandväärtus.
  • Plagiaadi võimalikkus. Tehisaru kasutamisel peab üliõpilane arvestama, et isegi kui tehisaru ei ole "autor", võib selle genereeritud tekst siiski olla kopeeritud teistest allikatest.
  • Andmebaasid ja algallikad. Tehisarud ei oma juurdepääsu teadusandmebaasidele või ajakirjadele, mis eeldavad kasutajalitsentsi olemasolu ja nt ChatGPT-l ning paljudel teistel puudub praegu veebiliides. Kui tehisaru on kasutatud teadusallikate leidmiseks või nende analüüsiks, peavad üliõpilased kriitiliselt hindama ja iseseisvalt kontrollima nende allikate usaldusväärsust. Samas võib tehisaru aidata genereerida märksõnu või päringuid, mida saab kasutada teadusallikate otsimiseks või anda ülevaate teemast või valdkonnast, mis võib aidata määratleda otsingu ulatust või tuvastada olulisi küsimusi, mida uurida.
6. Soovitusi õppejõududele tehisaru kasutamiseks õppetöös

Kuivõrd juturobotite haridusvallas kasutamise hea tava on alles välja kujunemas, esitame mõned soovitused õppetöö kavandamiseks. Õpiväljundite saavutamiseks võiks võtta keskmesse ülesanded, mis ei välista juturoboti kasutamist, aga ei ole piisavalt hästi tehtavad ainuüksi selle abiga.

  • Õppurite digi- ja teadusalaste pädevuste arendamiseks võiks neile anda iseseisvaid ja grupitöid, mis paneks neid juturoboti võimeid ja piire tundma õppima (pöörates tähelepanu, et vajalikud programmid oleks kõigile võrdselt kättesaadavad). Tudengitele tuleks õpetada õige tulemuse äratundmist, valede tulemuste tekkimise põhjuseid ja rämpstulemuste ära tundmise oskusi.
  • Kasutada juturobotit kui üht töömeetodit ja liigutada fookus teksti inimese poolt loomiselt juturoboti abil genereerimisele ja teksti edasisele analüüsile ning töötlemisele: tudeng võtab genereeritud teksti, analüüsib, redigeerib seda, tõestab väiteid, lisab viited, samal ajal tegevust protokollides. See on võimalus õpetada allikakriitilisust ja allikate ning sisu kontrollimise vajadust.
  • Anda mitmeastmelisi ülesandeid, kus tudeng peab esitatut jooksva tagasiside pealt täiendama või selle põhjal kontakttunnis arutlema, reflekteerima; keskenduda rohkem kontakttunnis tehtavatele ülesannetele ja aruteludele ning vähem ainult või valdavalt tekstiloome põhistele kodutöödele.
  • Anda pigem originaalinfo kogumise ja analüüsimise ning eri allikatest saadud andmete ja teabe sünteesimise ülesandeid kui valdavalt tekstiloome põhiseid kodutöid.
  • Leida õppeaines sobilik piir ühelt poolt üldkompetentside saavutamiseks vajaliku kordamise ja harjutamisküsimuste, sh õppimise eesmärgil ’jalgratta leiutamise’ ning teiselt poolt reaalelu puudutavate ülesannete vahel, mille lahendamiseks võib kiiruse ja tõhususe nimel kasutada ükskõik milliseid tööriistu.
7. Lisamaterjalid

 

 

Soovitused koostasid:

Anne Valk, õigus- ja sotsiaalteaduste keskus, juhataja-vanemlektor

Kristiina Paavel, sisejulgeoleku instituut, teadustöö koordinaator