Uudised

Eesti on olnud tunnistajaks Euroopas sagenenud ja laiaulatuslikumaks muutunud inimtekkelistele ja loodusõnnetuste ning kriisidele, mis süvenevad julgeolekuolukorra halvenemises ja kliimamuutuste mõju avaldumises. Äärmuslikud ilmastikuolud, metsatulekahjud, üleujutused, maavärinad, sõda Ukrainas ja Süürias laastavad keskkonda, kahjustavad vara ning põhjustavad vaimset ja füüsilist kannatust ning inimeste hukkumist. Päästeteenistuse õppekava muudatus tõstab esile elanikkonnakaitse, uuendatud õppekava võiks nimetada ka elanikkonnakaitse alaseks õppekavaks.

Siseturvalisuse arengukava ettepanek 2020-2030 nimetab jätkuvalt pingestunud julgeolekuolukorda maailmas ning muude ettearvamatute tegurite mõjul tekkida võivate kriiside ja hädaolukordade võimalust. Riigi ja kohaliku omavalitsuste asutuste ning ka erasektori vajadust olla senisest paremini valmis võimalike olukordade ärahoidmiseks aga ka lahendamiseks, aitab täita kriisireguleerimise valdkonna kompetentsete päästeteenistujate ja asjatundjate koolitamine.

2021. aasta märtsis võeti vastu riigikogus uus tuleohutuse seadus, mis sätestab füüsiliste ja juriidiliste isikute ning riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste ja organite kohustused, õigused ja vastutuse tuleohutuse tagamisel ning riikliku järelevalve teostamise. Ohutusjärelevalve valdkonna eesmärkide elluviimiseks on vajalik kompetentsete päästeteenistujate ja tuleohutuse asjatundjate koolitamine.

Päästeteenistuse eriala õppekava eesmärk on toetada üliõpilaste teadmiste, oskuste ja väärtuste kujunemist, mis võimaldavad töötada kompetentse ja otsustusvõimelise päästeteenistujana ning asjatundjana tuleohutuse või kriisireguleerimise alal. Üliõpilastele antakse pärast õppekava täies mahus täitmist bakalaureusekraad ning kõrghariduse diplom.

Ootame õppekavale õppima sessioonõppe vormis 30 õppurit. Õppekava nominaalkestus on 3 aastat ja maht 180 EAP. Õppeaastas on kümme õppekuud, mis moodustavad kaks semestrit. Ühel semestril on 780 tundi õppetööd, millest kontakttunde on planeeritud sessioonõppe puhul kuni 40%.

Üldõpingute eesmärgiks on üldpädevuse saavutamine ja süsteemse aluse loomine eri- ja ametialasele ettevalmistusele ja tegevusele. Üldõpingud koosnevad neljast kohustuslikust moodulist ja  valikmooduli valikainetest mahuga kokku 30 EAP-d. Neli moodulit on:

• Siseturvalisus ja kriisireguleerimine
• Õiguse õpetus
• Kirjalik ja suuline eneseväljendamine
• Enese ja teiste juhtimine ning sotsiaalne kompetentsus

Erialaõpingutes saavad õppurid kogemuse ja oskused kogukonnapõhiste turvalisuse ja hakkamasaamise võrgustike arendamiseks ja vabatahtliku tegevuse toetamiseks. Selleks õpitakse vigastuste ennetamise põhialuseid ja lähenemist, statistikat ja analüüsi, projektipõhist meeskonnatööd ning ennetuse alast koolitusõpet.

Päästetöö ja hädaabiteenuste valmisoleku planeerimiseks saavad õppurid vajadusel vabatahtliku päästja oskused, teadmised päästetöö ja operatiivjuhtimisest, koostööst staabi ja kriisimeeskonnas, teadmisi geoinformaatikast ja ruumianalüüsist, teenuse disainimisest ja valmisoleku planeerimisest.

Õppe käigus kujundame arusaama ohtlikest kemikaalidest ja kemikaaliohutusest, põlemisprotsessist ja selle mõjust inimese tervisele, varale ning keskkonnale. Õppekavas omandatakse teadmised turvaliste planeeringute ja ehitiste planeerimise ja projekteerimise protsessist ning oskused ehitise planeerimis- ja projektdokumentatsiooni tõlgendamiseks. Saadakse teadmised ehitiste peamistest tehnosüsteemidest, oskused hinnata tuleohutuspaigaldiste vajadust ja tehnosüsteemi projekti tuleohutusnõuetele vastavust. Käsitletakse ka ehitiste väliste tehnosüsteemide põhimõtteid ja vajadusi. Ehitiste ülevaatusel õpitakse rakendama korralduslikke ja ehituslikke tuleohutusnõudeid.

Õppekava läbimine loob arusaama meid ümbritsevatest riskidest ja kriiside ennetamise võimalustest, riskikommunikatsiooni korraldusest, hädaolukordadeks valmisoleku planeerimisest, ulatusliku evakuatsiooni ning rahvusvahelise abi osutamisest ja vastuvõtmisest, annab teadmisi kriisikommunikatsioonist ja kriisipsühholoogiast, elutähtsate teenuste toimepidevusest ning elanikkonnakaitse korraldusest.

Üliõpilane valib õpingute ajal üldõpingute valikmoodulisse valikaineid igal õppeaastal õppeprorektori käskkirjaga kinnitatud nimekirjast. Lisaks võib üliõpilane valikmoodulisse valida üldoskuste omandamiseks vajalikke õppeaineid teistest Sisekaitseakadeemia õppekavadest või külalisüliõpilasena teistest kõrgkoolidest.

Süvaõppe suuna valikuid pakutakse Siseministeeriumi koolitustellimusest lähtudes. Kui koolitustellimuses ei ole süvaõppe suundi määratletud, pakutakse süvaõppe suunda või suundi akadeemia võimalusi arvestades.

Ametkondliku suunamisega üliõpilastele toimub süvaõppesuuna valik tööandja vajadusi arvestades ja see märgitakse ära Päästeameti suunamiskirjas. Üliõpilase süvaõppesuuna valik toimub esimese õppeaasta kevadsemestril tööandja vajadusi, akadeemia võimalusi ning üliõpilase õppeedukust ja soove arvestades. Õppekavas on võimalik valida tuleohutuse ja kriisireguleerimise süvaõppesuuna vahel. Süvasuund on planeeritud kolmandale õppeaastale. Õpe lõpeb lõputöö kaitsmisega või lõpueksami sooritamisega.