Uudised

Eesti siseturvalisus on Euroopa tipus, kuid senine edu ei jää kestma, kui pealiskaudse suhtumise tõttu satub ohtu kõige aluseks olev teadus- ja arendustöö ning maksumaksja raha jääb tõhusalt kasutamata, hoiatab sisekaitseakadeemia rektor Kuno Tammearu.

Heade uudistega on viimasel ajal kehvasti. Majandus vindub, idanaaber ähvardab. Küll aga pakub rõõmu ja lootuskiirt Eesti sisejulgeoleku senine seis. Hübriidohud, äärmuslus, organiseeritud kuritegevus ja ränderünded on aktuaalsed probleemid – kuid nendega saavad Eesti ametkonnad hästi hakkama.

Tänu teaduspõhisele planeerimisele ning ametnike visale teenistusele ja missioonitundele oleme kaugele jõudnud ja vähemalt seni hoiame taset. Oleme Euroopa parimate seas, meie käest käiakse õppimas. Täna veel on Eestis väga turvaline elada.
 

Eesti siseturvalisus – kas tõuseme maailma tippu või mängime senise edu maha?

Aga mis saab edasi, ei ole teada. Näen, et oleme selgelt teelahkmel. Üks tee on teadvustada, et Eesti on vaenuliku mõjutustegevuse mahasurumises ja kuritegevuse kontrolli all hoidmises väga heale tasemele jõudnud. Tugevusi edasi arendades on meil potentsiaali saada neis küsimustes globaalseks liidriks.

Maailma tipptasemel siseturvalisus saab olla pärast e-riiki ja Ukraina toetamist Eesti järgmine visiitkaart. Ehk maakeeli öeldes on reaalne, et näiteks kümne aasta pärast tuntakse Eestit kogu läänemaailmas kui riiki, kus tehakse silmapaistvalt hästi üks-null nii mafioosode, terroristide kui ka Vene sabotööridega. Efektiivselt ja ökonoomselt.

Pinges eelarve ajal pole ka väheoluline, et sisejulgeoleku lahendusi saab rammusa hinnalipikuga eksportida. Sisekaitseakadeemia teadurid teevad koostööd nii Eesti kui ka välismaa partneritega, jagades oma kompetentsi uute lahenduste väljatöötamiseks. Seeläbi saavad Eesti ettevõtted osaleda rahvusvahelistes teadusprojektides ning arendada tooteid ja lahendusi, mida hiljem turustada. Eesti potentsiaal sisejulgeoleku tehnoloogiate arendamiseks ja partnerluse pakkumiseks on suur, sest haldame vaenulikku piiri juba aastakümneid – see on meie tugev eelis. Me saame panna välise ohu tõrjumise kogemuse Eestile raha teenima.

Samal ajal ähvardab meid aga ka variant kulgeda mööda teist, märksa süngemat teed. Tekkinud on kahjuks täiesti reaalne oht, mis ähvardab meie siseturvalisuse arengu seisma panna ning senise edu ajapikku nullida.

Millist siseturvalisust tahame – teaduspõhist või juhuslikku?

Kirjeldatud võimaluste ärakasutamine, et rakendada sisejulgeoleku saavutused nii Eesti maine kui ka majanduse teenistusse, eeldab tugevat teaduslikku vundamenti. Ei tule ilmselt kellelegi üllatusena, et mistahes valdkonnas pole ilma selleta tänapäeval lootustki edu saavutada. Praktikaga tihedalt põimitud teadustegevus, mille eest vastutab sisekaitseakadeemia, on Eesti sisejulgeoleku üks alustalasid ja edutegureid tulevikus.

Samal ajal on teiselt poolt sisejulgeoleku teadustegevuse tulevik äärmiselt ebakindel. Lausa niivõrd, et senisel kursil jätkates kogu selle teadusvaldkonna rahastus tuleva aasta lõpus sisuliselt lakkab. Selle negatiivne mõju meie kõigi turvatundele oleks otsene ja tõsine. Katkeks teadustöö, mis muudab paremaks Eesti korrakaitsjate ettevalmistust, annab uusi tööriistu praktikutele ning mille tulemusi saab eksportida. Eesti sisejulgeolek muutuks kõigil tasanditel juhuslikumaks ning areng hääbuks.

Sisejulgeoleku teadusrahastus on kogu riigieelarvelise teadusrahastuse mastaape arvestades imeväike, vaid kuni poolteist miljonit eurot aastas. Oleks kohatu hakata oma asutusele suurt lisaraha nõudma ajal, mil tõesti peame säästlikud olema. Seega rõhutan, et jutt on praegu üksnes senisegi taseme säilitamisest, et aastatepikkuse pühendunud töö viljad raisku ei läheks. Olgu ka märgitud, et kui ülejäänud kõrghariduse jaoks on kärpeajastu tähendanud eelarvete kasvu aeglustumist, siis sisekaitseakadeemia on juba reaalselt tegevuskulusid pidanud kärpima ja seda tuleb teha edaspidigi.

Teaduspõhine siseturvalisus on maksumaksja raha tark investeering

Sisejulgeoleku teadusrahastuse kärpimine aitaks riigieelarve tasakaalule lähemale nii vähe, et seda pole märgatagi, kuid halvaks terve võtmetähtsusega valdkonna. Selline kärbe ei trimmiks riiki paremasse vormi, vaid lõikaks läbi kõõluse. Samal ajal on valitsusel võimalik anda Eestile turvatunnet juurde ning luua eeldusi nii maine- kui ka majanduskasvuks, lahendades sisejulgeoleku teadusrahastuse ebaselguse mure juba varakult ära.

Mida varem nii Eesti teadlased kui ka välispartnerid saavad kindlad olla, et sisejulgeoleku teadustegevus Eestis ka pärast 2025. aastat jätkub, seda paremini saab uuringuid ja arendusi planeerida – ning seda tõhusamad ja tulusamad need on. Mida varem pikk plaan paika saab, seda paremini on maksumaksja raha investeeritud ning sama hulk eurosid toob meile rohkem turvatunnet, rahvusvahelist tuntust ja tarka eksporti.

Tark turvalisus vajab pikaajalist plaani ning eelarvet

Kokkuvõttes on tähtsad kolm mõtet. Esiteks, meil tasub nii kodus kui välismaal oma sisejulgeoleku ja turvalisuse ning seda tagavate professionaalide üle südamest uhked olla. Siin on ka võimalik nende pingutuste tulemused Eestile raha teenima panna. Teiseks, see turvatunne seisab paraku savijalgadel, sest Eesti sisejulgeoleku kõrge taseme hoidmiseks ja edasiarendamiseks hädavajaliku teadusrahastuse tulevik pole kindel. Mistõttu kolmandaks: siseturvalisuse tipptaseme kui uue Eesti eduloo õhkutõusuks on vaja eelarve stabiilsust ja selgust nii turvalisuse uue põlvkonna väljaõppes kui ka poliitikutele tulevikuotsuste tegemisel aluseks olevas sisejulgeolekuteaduses. Tarka teaduspõhist Eesti kaitsmist ning tarku otsuseid meile kõigile.

Arvamusartikkel ilmus ka Postimehes.