Uudised

12. veebruaril toimus Sisekaitseakadeemias keelekeskuse rahvusvaheline sümpoosion „Creative and Innovative Language Teaching”. Sümpoosioni eesmärk oli arutada tänapäevase keeleõppe üle ning jagada häid kogemusi ja meetodeid. Sel korral toimus üritus veebikeskkonnas Zoom.

Keelekeskuse rahvusvaheliste konverentside traditsioon ulatub aastasse 2013, kui korraldasime oma esimese rahvusvahelise konverentsi LAK-õppe teemal. Järgmisel aastal keskendusime traditsioonilistele ja uuenduslikele õpetamismeetoditele. 2015. aastal oli konverentsi teema mitmekeelsus. Pärast mõneaastast pausi otsustasime 2019. a traditsiooni taas ellu äratada. 2020. aasta märtsis oli plaanis korraldada rahvusvaheline sümpoosion, mis aga eriolukorra tõttu ära jäi ning edasi lükkus. Maagilisel kuupäeval, 12.02.2012 saime lõpuks virtuaalselt kokku.

Plenaaresinejaid oli sümpoosionil seekord kolm. Tartu Ülikooli doktorant Anton Malmi tegi põneva ettekande teemal „Some Ways in which Experimental Phonetics Can Help to Advance Language Teaching” ning rääkis sellest, kuidas eksperimentaalne foneetika aitab keeleõppes hääldust parandada. Kuulajate huvi äratas ka loodav rakendus, mille abil saab keeleõppija oma hääldust lihvida.

Teisena üles astunud Mark Curcher Tampere Rakenduskõrgkoolist manitses õpetajaid võtma sammu tagasi ning vaatama kasutatavad veebirakendused kriitilise pilguga üle. Tarkvarahiiud tulid aasta eest meile küll tänuväärselt appi, ent kindlasti mitte üdini omakasupüüdmatult – said nad ju iga klassikomplektiga kaasa ka samal määral tulusat kasutajainfot. Ta tuletas meelde, et eeskätt oleme ju pedagoogid ning ka IT-vahendite valimisel ei peaks eesmärk olema imiteerida klassiruumitegevusi, vaid see, millist pedagoogilist ülesannet need täidavad.

Viimane plenaaresineja oli Tartu Ülikooli lektor Liina Tammekänd, kes tutvustas oma täiel määral veebipõhiseid inglise keele kursuseid. Esineja arutles, milliseid oskusi on õppijatel vaja ja kas neid on võimalik veebi kaudu õpetada.

Pärast plenaarettekandeid jätkus arutelu kahes, eesti- ja ingliskeelses töötoas.

Ingliskeelsetes töötubades rääkis Tarmo Ahvenainen Lõuna-Soome Rakenduskõrgkoolist lühidalt KiVAKO projektist ja selle raames ellu viidud tandemõppest. Selline õppevorm on ka akadeemiale tuttav, kuid Soome projekt hõlmas palju rohkem osalejaid ja keeli, mistõttu loodi sobilike keelepaaride leidmiseks ka äpp.

Keelekeskuse pikaaegne koostööpartner Roma Valiukienė Vilniuse Ülikoolist esines ettekandega üdini praktilisest ülesandepõhisest keeleõppest, mida ta on distantsõppe ajal veebipõhiselt rakendanud. Kuulajate seas pälvis erilist tähelepanu Roma teaduskeele ja juhtumipõhiste ülesannete kasutamine nii keeleõppe osana kui ka hindamisprotsessis.

Kolmandana kõnelesid Maia Boltovsky ja Aigi Piirimees Kaitseväe Akadeemiast. Ettekanne keskendus võõrkeelte õppetoolis ellu viidud uuringule nüüdisaegse õpikäsitluse (NÕK) ja väärtuste kohta. Uuringu tulemustest selgus, et Eesti ja Ukraina õppijaid eristab suuresti viimaste suurem sõltuvus õpetajaist ja väiksem omaalgatus, mistõttu on sarnase kultuurilise taustaga õppurite kaasamine NÕK-i rakendavale õpetajale või õppejõule paras proovikivi.

Ingliskeelsed töötoad lõpetas Sisekaitseakadeemia keelekeskuse oma õppejõud Marju Taukar, kelle ettekanne virtuaalreaalsuse kasutamisest erialakeele õpetamisel kuulajates väga suurt huvi tekitas. Ettekanne keskendus õppetegevuse planeerimisele ja ühele väärteomenetluse LAK-õppe tunnis ellu viidud ülesandele.

Eestikeelses töötoas tutvustasid eesti keele kui teise keele õpetajad Ly Leedu ja Annika Bauer oma ettekandes Multilingua Keelekeskuse ja rahvusraamatukogu koostöös valminud aardejahi formaadis otsimismänge, mis on mõeldud eelkõige muukeelsetele täiskasvanutele. Esinejad rääkisid, et põnev otsimismäng võimaldab infootsingut, kuulamist, rääkimist, arendab sõnavara, koostööoskust ja digipädevust.

Järgmisena esinesid Tiina Rüütmaa, Merilin Aruvee, Lea Nilson ja Victoria Parmas Tallinna Ülikoolist ning tutvustasid märkamatu keeleõppe ELU projekti, mille eesmärk oli laiendada teadmisi keeleõppest ning levitada nüüdisaegse keeleõppe meetodeid ja seisukohti. ELU ehk erialasid lõimiv uuendus on Tallinna Ülikoolis vabaaine, mille eesmärk on tuua kokku mitmesuguse erialase taustaga üliõpilased ja lasta neil jõuda omal käel kursuse üldise eesmärgini. Üliõpilased asusid leidma viise, kuidas huvitegevuse käigus märkamatult keelt omandada.

Töötoa kolmanda esineja, Virumaa Kolledži eesti keele lektor Ingrid Preesi ettekande võtmesõnadeks olid tõhusad keeleõppemeetodid ja motiveerivad aspektid, mis soodustavad keeleõppe edenemist. Esineja tegi töötoas läbi mõned aktiivõppemeetodid ja tutvustas hasarti tekitavat mängu „Trips-traps-trull”.

Õpikoja viimases ettekandes arutles Kaire Viil Tallinna Tehnikaülikoolist selle üle, kuidas coaching`u oskused aitavad erialakeele õpetamisel. Esineja rõhutas, et täiskasvanuõppes on oluline, et õpitut saaks kohe päriselus kasutada. Sellise keeleõppe puhul ei saa õpetaja olla mugavustsoonis ega eriti õpikuid kasutada. Nii juhendaja kui õppija on oma ala eksperdid ning õpivad teineteiselt palju juurde.

Kokkuvõttes õnnestus sümpoosion hästi: pani kuulama, mõtlema, kaasa rääkima, (taas)avastama ja looma. Keelekeskus tänab kõiki, kes andsid oma panuse sümpoosioni õnnestumiseks.

Sisekaitseakadeemia keelekeskus