Uudised

KÄITUMINE NAKATUMISE KORRAL

Küsimus: Mida teha haigestumise korral?

Vastus:

• Suundu otsekohe koju ning jää koju!
• Kui oled haigestunud, helista oma perearstile. Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu. Kui testimine on vajalik, saadab perearst tellimuse laborisse ning sealt helistatakse Sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!
• Veendu, et perearstil oleks Sinu telefoninumber, muidu pole kõnekeskusel võimalik Sinuga ühendust võtta.
• Kõik inimesed, kellele laekub perearsti saatekiri, saavad endale ka ise panna koroonaviiruse proovi võtmise aja. Selleks saadetakse peale saatekirja laekumist avaliku testimise süsteemi saatekirjas olevale telefoninumbrile lühisõnum võimalusega kasutada e-registratuuri koos lingiga. Sõnumi saavad inimesed vanuses 18 ja enam eluaastat. Patsiendil on vajalik end e-registratuuri keskkonnas ID-kaardiga või mobiil-IDga identifitseerida. Nii saavad inimesed endale kiiresti aja broneerida ja ei pea ootama testimiskeskuse kõnet. Teenus on vabatahtlik ja täiendav võimalus. Kõikidele, kes e-registratuuri teenust ei soovi kasutada või kelleni SMS tehnilistel põhjustel ei jõua, helistab testimiskeskus saatekirjade laekumise järjekorras.
• Võta kaasa isikut tõendav dokument ja sõida õigeks ajaks kokkulepitud kohta! Ninaneelu proovi saad anda isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti digitaalse saatekirjaga ja eelregistreeritud inimesi. Testima tulles ära võta pereliikmeid kaasa.
• Kui Sul ei ole võimalik autoga proovivõtupunkti minna, siis lepitakse telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab Sulle koju tulla.
• Pärast proovi andmist püsi kodus ja oota vastust. Vastuse saad kuni kahe tööpäeva jooksul. Positiivse vastuse korral võetakse Sinuga telefoni teel ühendust. Vastused lähevad ka digilukku.
• Kui Sinu proov on positiivne, siis püsi endiselt kodus ja järgi perearsti soovitusi!
• Tervise halvenemise korral võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi, helistades numbril 112.

Küsimus: Millised liikumispiirangud on minul, kui mul on diagnoositud koroonaviirus?

Vastus: Kui Sul on diagnoositud koroonaviirus, pead püsima kodus kuni tervenemiseni. Tervenemine tähendab, et vähemalt viimased 72 tundi ei ole Sul olnud palavikku ja hingamisteede haiguse nähud on taandunud. Tervenemise üle otsustab arst.

Et hoida ära viiruse levik, on Sul keelatud haiguse ajal oma elukohast lahkuda. Kodust võid lahkuda üksnes tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel, tervishoiutöötaja suunamisel tervishoiuteenuse saamiseks või juhul, kui kodus oleks ohus Su elu või tervis.

Kui mitte kellelgi pole võimalik tuua Sulle koju eluks hädavajalikku (toit, ravimid), pöördu palun abi saamiseks telefoni või e-kirja teel oma kohaliku omavalitsuse poole.

Küsimus: Kui üks pereliige on nakatunud, siis mida peavad tegema ülejäänud? Mida teha, kui nakatunut pole võimalik teistest eraldada?

Vastus: 

1. Kasutage kaugtöö ja -õppimise võimalust.

2. Ärge lahkuge oma kodust või viibimiskohast, välja arvatud a) igapäevaseks toimetulekuks hädavajaliku hankimiseks; b) arsti kutsel raviasutuse visiidiks; c) teiste isikutega täielikku kontakti vältides õues (pargis, metsas jne) viibimiseks.

3. Järgige terviseohutuse nõudeid: a) peske regulaarselt seebi ja sooja veega käsi ja vajadusel desinfitseerige, arvestades et viirus võib levida saastunud esemetelt; b) vältige kätega näo, silmade, suu ja nina puudutamist; c) tuulutage regulaarselt ruume (vähemalt kaks korda päevas, minimaalselt 15 minutit korraga); d) köhimisel/aevastamisel katke nina ja suu paberräti või käsivarrega (kasutatud paber visake kohe ära ja seejärel peske käed).

4. Kui olete sunnitud igapäevaseks toimetulekuks hädavajalikku muretsedes viibima avalikus kohas, siis tuleb kanda maski.

5. Juhul, kui teil või teiega koos elaval inimesel tekivad haigussümptomid, siis a) helistage esimesel võimalusel perearstile või perearsti infotelefonile 1220; b) öelge, et olete olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga; c) kirjeldage perearstile oma tervislikku seisundit ja järgige arsti juhiseid;

Kui teie tervis järsult halveneb, siis helistage 112. NB! Helistamise ajal palume kindlasti teavitada eelnevast kontaktist COVID-19 juhtumiga. Haigustunnuste ilmnemisel palume ise mitte minna haigla erakorralise meditsiini osakonda ega perearsti vastuvõtule, vaid esmalt küsida ravisoovitused ning juhised telefoni teel.

Küsimus: Kui töötaja koroonaviiruse proov on osutunud positiivseks, kas tööandja peaks sellest teavitama kõiki tema kolleege või ainult neid, kes nakatunuga kokku puutunud? Millised abinõud tuleb kasutusele võtta?

Vastus: Kui töötaja saab teada, et tema koroonaviiruse proov oli positiivne, siis tuleb tal sellest kohe teavitada tööandjat.

Tööandja peab saatma nii haigestunud kui ka haiguskahtlusega töötajad koju karantiini.

Lähikontaktsetel on võimalik oma eneseisolatsiooniaega ka lühendada. Alates eneseisolatsiooni 10. päevast on võimalik teha koroonaviiruse test, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis. Kümne päeva lugemist alustatakse arvatava nakatumise kuupäevast.

Need töötajad, kes haigestunuga otse kokku ei puutunud, võivad jätkata oma igapäevatööd, kuid peaksid oma tervist hoolikamalt jälgima.

 

ENESEISOLATSIOON JA LÄHIKONTAKT

Küsimus: Kes on lähikontaktne?

Vastus: Lähikontaktiga on tegemist, kui inimene:

• elas samas majapidamises COVID-19 haigega;
• on olnud füüsilises lähikontaktis COVID-19 haigega vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel;
• on olnud otseses kontaktis COVID-19 haige eritistega ilma kaitsevahendeid kasutamata (nt on tema peale köhitud, on katsunud kasutatud salvrätti paljaste kätega);
• on viibinud COVID-19 haigega ühes ruumis (nt klassiruumis, nõupidamisruumis, haigla ooteruumis jne) vähemalt 15 minutit ja vähem kui 2 meetri kaugusel.

Küsimus: Kas lähikontaktse eneseisolatsiooniaega saab vähendada testimisega?

Vastus: COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni 14 päevaks.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik testimisega lühendada. Selleks tuleb teha COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse SARS-CoV-2 test mitte varem kui kümnendal kalendripäeval alates ajast, mil toimus viimane lähikontakt koroonaviirusesse nakatunud inimesega.

Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima eneseisolatsioonis. Kui testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema.

Küsimus: Kuidas pääseb lähikontaktne testima?

Vastus: COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni 14 päevaks alates viimasest kontaktist nakatunuga.

Eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, tehes koroonatesti mitte varem kui 10. päeval alates viimasest kontaktist nakatunuga. Kümne päeva lugemist alustatakse arvatava nakatumise kuupäevast.

Kui eneseisolatsiooni ajal tekivad haigussümptomid, tuleb pöörduda oma perearsti poole. Sel juhul annab saatekirja testimisele perearst.

Lähikontaktne, kellel ei ole eneseisolatsiooni ajal sümptomeid tekkinud ja kes soovib oma karantiiniperioodi lühendada 10. päeval tehtava testiga, saab juhised testimisaja broneerimiseks Terviseametilt, kes saadab vastava info kõigile lähikontaktsetele sms-i või e-kirjaga või annab juhised telefoni teel.

Lähikontaktne, kes on oma kokkupuutest nakatunuga saanud teada HOIA äpi teavituse kaudu, peaks ühendust võtma Terviseametiga.

Lähikontaktsetele on test tasuta.

Küsimus: Kui minu kolleegil tuvastati testiga koroonahaigus, siis mida peaksin mina tegema?

Vastus: Esmalt tuleb välja selgitada lähikontakt. Lähikontaktse lähikontaktne eneseisolatsiooni jääma ei pea. Lähikontaktse 14-päevast eneseisolatsiooni on võimalik testimisega lühendada. Pärast 10-päevast eneseisolatsiooni on võimalik teha koroonaviiruse SARS-CoV-2 test, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kümne päeva lugemist alustatakse arvatava nakatumise kuupäevast. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Küsimus: Kas pean jääma 14 päevaks koju, kui puutusin tööl/koolis kokku inimesega, kes nuuskas või köhis?

Vastus: Pead koju jääma juhul, kui puutusid kokku COVID-19 nakatunuga või kui Sul esineb haigusnähte (köha, hingamisraskused või palavik).

Kui Su kolleegil ilmnevad haigusnähud, mis viitavad ägedale hingamisteede nakkusele, sh koroonaviirusele, siis peab ta

• minema kohe koju ja
• võtma ühendust perearstiga, kes korraldab vajaduse korral tema testimise koroonaviiruse suhtes.

Kui Su kolleegi koroonatesti tulemus on positiivne, peab tööandja selgitama välja tema lähikontaktsed. Kui kuulud nende hulka, tuleb Sul jääda 14 päevaks koju ja jälgida oma tervist. Kuna kokkupuudet nakatunuga käsitatakse haigestumisega samaväärsena, saab arst anda Sulle haiguslehe.

Lähikontaktse 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni on võimalik lühendada, kui teha pärast 10-päevast eneseisolatsiooni koroonaviiruse test, ning kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kümne päeva lugemist alustatakse arvatava nakatumise kuupäevast. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Küsimus: Kas lähikontaktse lähikontaktne peab jääma eneseisolatsiooni?

Vastus: Enesesolatsiooni peab jääma COVID-19 kinnitatud haige lähikontaktne. Lähikontaktse lähikontaktne ei pea jääma eneseisolatsiooni, kui tal puuduvad haigusnähud.

Haiguskahtluse korral tuleb 14 päeva oma tervist jälgida. Kui Sul on haigusnähud ja kahtlustad, et võid olla nakatunud koroonaviirusesse, siis helista oma perearstile.

Küsimus: Mida teha, kui olen saanud SMS-i või robotkõne, et olen olnud lähikontaktis COVID-19 nakatunuga?

Vastus: Kui saate Terviseametilt SMS-i või robotkõne infoga, et olete olnud koroonaviirusesse nakatunuga lähikontaktis, tähendab see, et Terviseameti andmetel on Teil olnud lähikontakt inimesega, kellel on laboratoorselt ja/või arsti kinnitatud koroonaviirus SARS-CoV-2.

Lähikontaktsetele saadetavas SMS-is on märgitud ära eneseisolatsiooni kuupäeva algus ja lõpp. Testimisele aja broneerimiseks on SMS-is ära toodud number, kuhu saate helistada.

Kõik kinnitatud haigestunud isikuga lähikontaktis olnud inimesed peavad jääma koju eneseisolatsiooni. See kehtib ka olukorras, kus koroonaviirusega kokkupuude on toimunud ümbritseva keskkonna (saastunud pinnad, hooned jne) kaudu.

Tulenevalt COVID-19 nakkushaiguse maksimaalsest peiteperioodist palume Teil viibida kodus 14 päeva alates lähikontaktist ning jälgida oma tervislikku seisundit. Teavitage esimesel võimalusel oma perearsti enda kokkupuutest koroonaviirusesse haigestunuga. Terviseseisundi halvenemisel teavitage taaskord oma perearsti ning järgige edasisi perearsti juhiseid.

Teiega koos elavad inimesed ei pea kodus püsima, kui neil ei esine haigussümptomeid, vaid saavad jätkata oma igapäevase eluga.

Lähikontaktsetel on võimalik 14-kalendripäevast eneseisolatsiooni lühendada, kui teha koroonaviiruse test 10 päeva pärast viimast lähikontakti koroonaviirusesse haigestunuga. Kui selle testi tulemus on negatiivne, ei pea enam eneseisolatsioonis olema. Kümne päeva lugemist alustatakse arvatava nakatumise kuupäevast. Kuni testi tulemuse selgumiseni peab viibima endiselt eneseisolatsioonis.

Käitumisjuhis COVID-19 haige lähikontaktsetele on leitav Terviseameti kodulehel: https://www.terviseamet.ee/et/koroonaviirus/lahikontaktse-juhis.

 

HOIA ÄPP

Küsimus: Sain HOIA äpilt teavituse, et olen lähikontaktne. Kuidas pean edasi tegutsema?

Vastus: Kui said äpilt teavituse, siis see tähendab ainult seda, et oled tõenäoliselt olnud lähikontaktis koroonaviirusesse nakatunuga. Suundu koheselt peale teavituse saamist koju eneseisolatsiooni. See ei tähenda, et jääd kindlasti haigeks. Oluline on nüüd püsida kodus ja jälgida oma sümptomeid. Kui sul tekib näiteks kuiv köha, palavik või tunned raskust hingamisel, siis võta ühendust oma perearstiga, kes korraldab sinu testimise ja ravi. Oluline on meeles pidada, et kui ka oled saanud nakkuse, ei tähenda see, et nakkus kulgeb raskekujuliselt: enamik juhte kulgeb rahulikult.

Küsimus: Kui kaua pean olema eneseisolatsioonis?

Vastus: Kui oled lähikontakti teavituse saabumiseks end juba isoleerinud ja oled kindel, et isolatsiooni käigus ei ole puutunud kokku kellegagi viisil, et nakkus võis üle kanduda, siis arvesta 14 päeva lugemist alates päevast, mil end isoleerisid. Kui isoleerisid end 7 päeva tagasi ja teavitus tuli täna, siis püsi kodus veel 7 päeva.

Küsimus: Terviseameti kontaktijälgija helistas mulle ja ütles, et olen olnud lähikontaktis, aga ma ei ole äpi kaudu ühtegi teavitust saanud. Kase see tähendab, et lähikontakti ikkagi ei toimunud ja ma ei ole nakkusohtlik?

Vastus: Ei tähenda. Võib juhtuda, et inimene kellega olid lähikontaktis, ei kasuta äppi ja seega ei tuvastanud sinu telefon ka lähikontakti. Kui teine inimene kasutas äppi, siis ikkagi ei saa teavituse mittelaekumise järgi kindlalt väita, et nakkusohtu ei olnud. Nakkus levib ka kontaktpindade kaudu ning sellist levikut äpp ei suuda tuvastada, küll aga manuaalne kontaktijälgimine. Seega, kui töötad nakatunuga samas kohas, aga näost näkku kokku ei puutunud, siis võid ikkagi olla nakatunud, ehkki lähikontakti inimesega ei olnud ja äpp teavitust ei saatnud.

 

MASKI KANDMINE​​​​​​​

Küsimus: Mida on kõige olulisem teada maskidest?

Vastus: 

• Maski kandmine vähendab viiruse levikut, kui seda kanda sellistes siseruumides, kus on koos hulk inimesi. Maski kandmine vähendab võimalust, et sotsiaalsete kontaktide, köhimise ja aevastuste kaudu jõuavad nakkuse piisad teiste inimesteni. Samuti võib maskist olla tervele inimesele abi, kui mõni viirusekandja tema suunas köhib või aevastab. Maski kandmine aitab viiruse eest hoiduda ainult siis, kui järgitakse ka teisi hügieenireegleid ja välditakse lähikontakte.
• Maski ei ole üldjuhul mõtet kanda kodus ega õues.
• Suu ja nina kaitsmine kinnistes rahvarohketes siseruumides aitab alati. Inimesed, kes tahavad maski kanda, võivad ühekordsete maskide puudumisel teha soovi korral ise riidemaski, millega katta nina ja suu avalikes siseruumides. Isetehtud maski kasutamine vähendab mõningal määral riski, et nakkusekandja annab viiruse edasi teistele, ning osaliselt kaitseb ka maskikandjat ennast, kui tal veel viirust pole.
• Isetehtud maski puhul tuleb meeles pidada, et see ei ole isikukaitsevahend ega ole samaväärne meditsiinilise maskiga.
• Enda tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks on peamine pesta käsi, järgida hügieenireegleid ning väljas liikudes hoiduda lähikontaktidest ning täita 2+2 reeglit. Igasuguse haiguse kahtluse korral tuleb jääda koju.
• NB! Diagnoositud viirusekandja või lihtsalt tõbine inimene peab püsima kodus ja hoiduma lähikontaktidest teiste inimestega, sõltumata sellest, kas tal on olemas mingi mask või mitte.

Küsimus: Millistest reeglitest tuleb kinni pidada maski kandmisel?

Vastus: 

• Mask peab olema korralikult näo ees nii, et suu ja nina on kaetud. Kui maskil on traat, siis on see maski ülemises servas. Traadi peab vajutama korralikult ümber nina. Maski alumine serv on lõua all.
• Kui mask on korra näolt alla või üles tõmmatud või seda on käega korduvalt kohendatud ja katsutud, tuleb mask välja vahetada.
• Apteekides müüdava kaitsemaski maksimaalne kandmise aeg on kolm tundi. Seejärel on soovitatav maski vahetada, sest selle pealispind võib viirust edasi kanda.
• Mask ei tohi olla niiske. Niiske mask tuleb välja vahetada.
• Kasutatud mask tuleb visata kaanega prügikasti või panna kinnisesse kilekotti. Mitte mingil juhul ei tohi kasutatud maski jätta kuskile vedelema.

Küsimus: Kas iga kord kui ruumist väljun, pean ette panema uue maski?
Vastus: Kui meditsiiniline mask on kuiv ja seda on kantud lühikest aega, võib seda veel kanda, eeldusel, et see on pärast lühiajalist kasutust pandud ettevaatlikult näiteks paberümbrikusse või A4 paberi vahele. Niiskeks muutunud meditsiinilist maski uuesti kanda ei tohi, vaid see tuleb ära visata. Maski tuleb vahetada ka siis, kui selle sisemusse või välispinnale satuvad pritsmed (nt köhimise või aevastamise korral).

Küsimus: Kus ja kuidas ma pean kirurgilist maski vahepeal hoidma, et saaksin seda uuesti kasutada?
Vastus: Mask tuleb eest ära võtta puhaste kätega võttes kinni kinnitusaasadest, et vältida kokkupuudet maski välimise pinnaga, millel võivad olla viiruseosakesed. Maski saab hoiustada näiteks paberümbrikus või A4 paberi vahel. Enne ümbrikusse panemist tuleb mask pooleks teha nii, et välimine pool murduks kokku. Vaata õpetus YouTubest siit (3. minutil). A4 paberi vahele võib maski panna ilma murdmata.

Küsimus: Kas ühe maskiga võib ka olla kogu päeva, kui vahepeal oma kabinetis olles maski ära võtan ja ruumist lahkudes seda sama maski kasutan?
Vastus: Jah võib, kui mask ei ole märg ja seda on kasutatud lühikest aega (kirurgilist maski saab kasutada kuni kolm tundi) ning kõiki ettevaatusabinõusid järgides hoitud paberümbrikus või A4 paberi vahel. Maski tuleb vahetada ka siis, kui selle sisemusse või välispinnale satuvad pritsmed (nt köhimise või aevastamise korral).

Küsimus: Kuidas kanda maski prillidega nii, et klaasid uduseks ei läheks?
Vastus: Maski kandmine prillidega ongi keeruline, aga üks lahendus võib olla, kui mask tõmmata võimalikult üles ninajuurele ja kanda prille selle peal. Nõnda toimides ei pääse hingeõhk tavapärasest vähem prilliklaase uduseks tegema. Proovida võib ka prillide kandmist tavapärasest pisut allpool. Kuid tuleb arvestada, et see võib teatud juhtudel (nt multifokaalsete klaaside puhul) muuta nägemisteravust. Uduseks minemise vastu võib aidata, kui pesta prille leige vee ja seebi või nõudepesuvahendiga (NB! vali vahend, mis prilliklaase ei kahjusta), lasta neil seejärel õhu käes kuivada või kuivatada väga õrnalt pehme lapiga. See peaks jätma klaasidele kile, mis takistab prillide uduseks muutumist.

Küsimus: Kas jõusaalis trenni tehes peab maski kandma?
Vastus: Maski nõuet spordisaalis ei ole, aga sportides ja tugevamalt hingates võib viirus lenduda, mistõttu tuleb jälgida, et teistega hoitakse piisavalt distantsi (nt ei kasutata kõrvuti seisvaid jõusaali seadmeid).

Küsimus: Kas korduvkasutataval maskil on kaitsevõime?
Vastus: Korduvkasutatavad maskid on abiks, kuid nende kaitsevõime on väiksem kui meditsiinilistel maskidel. Korduvkasutatavate maskide eesmärk on vähendada kasutaja hingamisteedest sülje piiskade väljapaiskumist keskkonda, sellest ka nimetus ühiskondlik näomask või laiatarbe näomask. Juhul kui kõik inimesed kannavad korduvkasutatavaid maske ja täidavad teisi ettevaatusabinõusid, on nakatumise risk väike.

Küsimus: Kas niiskel korduvkasutataval maskil on kaitsevõime?
Vastus: Korduvkasutatavat maski võib kanda kuni niiskumiseni ning tuleb siis uue vastu vahetada. Juhul kui mask on eemaldatud, tuleb see puhastada vastavalt tootja juhistele. Kui tootele on lisatud maksimaalne puhastustsüklite arv, siis rohkem kordi puhastades maski omadused halvenevad. Kui puhastustsüklite arvu ei ole lisatud, siis võib maski kasutada esimeste kulumiste märkideni.

 

VAIMNE TERVIS

Küsimus: Sain COVID-19 positiivse proovi või olen lähikontaktne, kuid ei julge sellest rääkida. Kuidas peaksin tegutsema?

Vastus: Viirus võib tabada meist igaüht. Vastutustundlik tegu on teavitada tööandjat või õppekorralduse spetsialisti. Julgustame sind igati teavitama ning usume, et sooviksid vastupidises olukorras ka sama. Igasugune kius ja negatiivne suhtumine on taunitav.

Küsimus: Kuidas hoida kriisiolukorras vaimset tervist ja kust saan vajadusel abi?

Vastus: 

• Ole enda ja oma lähedaste vastu lahke! Arvesta, et uute oludega kohanemine võib olla kõigile pingeline.
• Loo päevaplaan, millega tagad piisava une, tervisliku eluviisi, tööaja ja puhkehetked.
• Oleme üksteisele toeks! Helista iga päev paarile sõbrale ja lähedasele ning uuri, kuidas neil läheb.
• Kui Sul on vaimse tervise mure, räägi sellest kellelegi, keda usaldad.
• Kui võtad ravimeid, mis Su vaimset tervist toetavad, siis kindlasti jätka nende võtmist.
• Psühholoogilist esmaabi saad üleriigiliselt kriisitelefonilt 1247 . Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 spetsialistidega. Telefonilt saad nõu, kuidas kriisis enda ja teiste vaimset tervist hoida. Samuti on oodatud inimeste kõned, kes on mures oma lähedaste pärast ning soovivad arutada, kuidas pakkuda neile paremat emotsionaalset tuge. Helistama on oodatud kõik, sealhulgas eesliinil viirusega võitlevad arstid, õed, politseinikud, päästjad, õpetajad jne, et toetada nende töövõime säilimist ja ennetada nende läbipõlemist. Inimesi nõustatakse ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles. Neid inimesi, kes ei soovi või ei saa helistada, nõustatakse ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.
• Hingehoidu saab hingehoiutelefonilt 116 123. Helistama on oodatud kõik sõltumata religioonist ja maailmavaatest, et saada tuge haigustest, õnnetustest või elusituatsioonist põhjustatud psüühilise kriisi leevendamiseks ja turvatunde loomiseks.
• Peaasi.ee lehel pakutakse ka veebipõhist vaimse tervise nõustamist.
• Saad pöörduda ka oma perearsti poole, kes saab Sind vajadusel suunata õige spetsialisti juurde.
• Vajadusel võta ühendust psühholoogi või psühhiaatriga. Käesoleva aasta lõpuni on Sisekaitseakadeemia õppuritel ja töötajatel võimalus kasutada TASUTA psühholoogilise nõustamise teenust distantsilt. 

 

Rohkem vastuseid küsimustele leiab https://kkk.kriis.ee/et.