Uudised

30 aastat tagasi, 20. augustil 1991 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse "Eesti riiklikust iseseisvusest". Taastati riik, mis oli välja kuulutatud 24. veebruaril 1918.

80ndatel toimus palju olulisi sündmusi, mille koosmõjul taastas Eesti oma iseseisvuse. Suurem rahvuslik ärkamine sai alguse protestiaktsioonist – nimelt oldi vastu fosforiidikaevanduse rajamisele. Sellele järgnes miiting Hirvepargis, millega nõuti Molotovi-Ribbentropi pakti salaprotokollide avalikustamist. Kuna NSVL ütles selge sõnaga välja, et liiduvabariigid ei suudaks enda majandamisega ise hakkama saada, koostasid neli Eesti majandus- ja ühiskonnateadlast programmi "Isemajandav Eesti", millega see argument kummutati. See andis inimestele lootust, et iseseisvus polegi utoopiline idee.

11. septembril 1988 kogunes Tallinna lauluväljakule umbes 300 000 eestlast ehk ligi kolmandik elanikkonnast. Kogunemisel heisati sadu sinimustvalgeid lippe, lauldi isamaalisi ja rahvuslikke laule. Nii sai laulmisest eestlaste peamine relv vabadusvõitluses. On öeldud, et laulev revolutsioon toimus tänu rahvalaulutraditsioonile, mis eestlastel on sajandeid vana. Rahvuslikku geneetikasse on justkui sisse kodeeritud, et raskel ajal tuleb kokku saada ja häälega oma meelsust väljendada ning lugusid jutustada. Nii ka 80ndate lõpus.

Sisekaitseakadeemia loodi koos Eesti riigiga. Üheskoos õpetati nii tulevasi kaitseväelasi kui ka sisekaitse erialade kadette. Riigikaitseakadeemia lagunes peagi, kaitseväelased suundusid ülikoolilinna Tartusse. 1999. aastal kaotati akadeemia sümbolid hoopiski, need taastati alles 2003. aastal. 2004 lisandusid akadeemia perre uued liikmed Paikuse, Väike-Maarja ja mõni aasta hiljem Muraste. Nii said ühe katuse alla kutse- ja kõrgharidus, hiljem ka magistriõpe. Kolm kümnendit on selja taha jäänud ka politseihariduse arengus. Selle keskmes on olnud julged otsused, puudused, muutuvad asukohad, tehnoloogiline areng ja vaieldamatult erilised inimesed. Praegune akadeemia on pööranud oma näo otse ametite poole ja pühendunud meie ühisele eesmärgile: Eesti elu peab olema turvaline.

Eestis on täna väga turvaline elada – seda kinnitab uuringu alusel üheksa inimest kümnest. Meie kõigi ühine eesmärk on tagada, et see nii ka püsib. Seda saame teha koostöös ja ainult siis kui me kõik sellesse panustame ning seda väärtustame.

Eesti iseseisvuse taastamisest täitub 2021. aastal 30 aastat. Sisekaitseakadeemia korraldab igal aastal rahvusvahelise konverentsi, kus käsitletakse erinevatest vaatenurkadest aktuaalseid turvalisusega seotud ja sisejulgeolekualaseid küsimusi. Tänavune konverents kannab nime „30 aastat turvalist vabadust“ ja on pühendatud taasiseseisvumise juubeliaastale.

Konverents toob kokku huvilised ja eksperdid nii Eestist kui ka välisriikidest.

Kuidas meie turvatunne tekkinud on, mis on toimunud viimase 30 aasta jooksul Euroopa turvalisuses ja mis muutused maailma julgeolekupildis on Eesti turvalisust mõjutanud? Mis osa on turvalisuse arengus olnud Sisekaitseakadeemial? Mis roll on täna väikeriigil maailma julgeolekus? Mida toovad järgnevad aastad Euroopale ning Eestile ja kuidas jätkusuutlikult tagada meie sisejulgeolek ning turvatunne ka tulevikus?

Neile ja paljudel teistel teemadel arutletakse konverentsil Tallinnas ja veebi vahendusel. Konverents toimub 1.-2. detsember 2021  Sisekaitseakadeemia konverentsikeskuses Kase 61 Tallinn ja paralleelselt ka veebis. Märgi kuupäevad kalendrisse ja arutame üheskoos turvalisuse arengu üle.

Täpne ajakava ja esinejad selguvad sügisel. Registreerumine konverentsile algab septembris 2021.

Elagu Eesti!