Uuring: lähitulevikus on igal aastal juurde vaja üle 300 siseturvalisuse erialade lõpetaja
Aastani 2029 vajatakse siseturvalisuse ametitesse ligi 775 töötajat aastas, koolilõpetajaid on igal aastal aga üle 400, selgus OSKA siseturvalisuse uuringust. Seega on siseturvalisuse erialade lõpetajaid juurde vaja.
OSKA uuringujuhi Terje Kaelepi sõnul mõjutab nõudlust uute töötajate järele vajadus pensionile siirdujaid asendada. „Paljud siseturvalisuse töötajad lähevad ka pensionile varem, kui teistes ametites“, selgitas Kaelep.
Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna märkis, et olemasolevaid inimesi tuleb hoida, kuid sama tähtis on pidevalt värvata ka järelkasvu. „Seejuures oleme olukorras, kus on vaja oluliselt rohkem eelarvelisi vahendeid inimeste koolitamiseks, et meil oleks rohkem koolilõpetajaid,“ nentis Lugna. „Taseme- ja täiendusõppesse on vaja juurde tuua paindlikkust ning enam tuleb populariseerida ametite tööd,“ lisas Siseministeeriumi kantsler.
Uuringu järgi jääb igal aastal Politsei- ja Piirivalveametil puudu üle 100, vanglatel 90, Päästeametil 35, Maksu- ja Tolliametil 20 ning Häirekeskusel 10 sobivate erialade lõpetajat. Aastas lõpetab umbes 10 turvatehnikut, kuid töökohti on neile tulevikus pakkuda ligi neli korda rohkem.
Puuduolevate töötajate leidmiseks tehakse uuringus ettepanek muuta väljaõpe paindlikumaks, et oleks võimalik leida töötajaid ka teistelt elualadelt. Samuti vajatakse siseturvalisuse asutustes info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, majanduse, õiguse, sotsiaaltöö, psühholoogia jm erialadel kõrghariduse omandanud töötajaid. Tööjõuvajadust aitab katta ka suurem vabatahtlike kaasamine – nt abipolitseinikud, vabatahtlikud päästjad, naabrivalve.
Väljavõte olulisematest tulemustest
Taust
OSKA siseturvalisuse uuringus analüüsiti Politsei- ja Piirivalveameti, Häirekeskuse, Päästeameti, Maksu- ja Tolliameti, vanglate turvaettevõtete ning kohalike omavalitsuste siseturvalisuse tagamisega seotud töötajate ning turvatehnikute ja tuleohutusspetsialistide tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2029 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita.
Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab 2020. aasta lõpuks kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes.
OSKA tööjõu- ja oskuste vajaduse uuringud aitavad teha tarku karjäärivalikuid ning kujundada tulevikku vaatavat töö- ja hariduspoliitikat.
OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.