Ühiskonna õiguskaitse
Mikrokraadiprogramm sisejulgeoleku magistri õppekava alusel. Maht 21 EAP.
Eesmärk
Mikrokraadiprogrammis osalenul on teadmised ja oskused otsuste tegemisel ja kuritegevusprobleemide lahendamisel kasutada kriminaalanalüüsi põhimõtteid ja tehnikaid; arusaam kriminaal- ja karistuspoliitika aktuaalsete probleemide olemusest ning politsei juhtimisest ja paiknemisest valitsemissüsteemis; ülevaade organiseeritud kuritegevuse ja rahapesu olemusest ning vastumeetmetest; teadmised integreeritud piirihalduse ja sisserände põhimõtetest ja paiknemisest EL sisejulgeoleku süsteemis.
Sihtgrupp
Kõrgharidusega õppijad, kel on huvi või tööalane vajadus olla kursis politseitöö valdkonnaga ja/või kes soovivad hiljem sisejulgeoleku magistri õppekaval õpinguid jätkata.
Õpiväljundid
Moodul 1. Teadmushaldus turvalisuses:
- teab teadmuse ja teabe haldusega seotud põhimõisteid ning omab ülevaadet teadmushalduse, side- ja infoliikumise süsteemidest;
- oskab analüüsida ja planeerida teadmushaldusega seotud tehnoloogilisi süsteeme ja protsesse ning nende nõuetekohast toimimist.
Moodul 2. Kriminaalanalüüs:
- tunneb kriminaalanalüüsi põhitermineid ning erinevaid alamvaldkondi;
- oskab rakendada kriminaalanalüüsi tehnikaid ja häid praktikaid olukorra hindamisel, lahenduste leidmisel, teadmistepõhisel juhtimisel ning otsuste tegemisel.
Moodul 3. Organiseeritud kuritegevus ja rahapesu:
- selgitab organiseeritud kuritegevusele omaste vormide mõjusid ühiskondlikule arengule ning turumajandusele ja kirjeldab organiseeritud kuritegevuse peamiste tegevusvaldkondade tunnuseid (narkokuriteod, küberkuritegevus, majanduskuriteod, kuritegelikud ühendused, inimkaubandus);
- tunneb rahapesu olemust, selle tõkestamise mehhanisme ning rahapesule iseloomulikke tehinguid ning skeeme;
- analüüsib õiguskaitselise tegevuse vastavust tänastele või tulevastele ohtudele.
Moodul 4. Piiri julgeolek ja rände haldamine:
- analüüsib kriitiliselt Schengeni ala toimimise tulevikuväljavaateid ja kompensatsiooni- meetmeid;
- teab integreeritud piirihalduse strateegiate sisu ja hindab kriitiliselt strateegiate võimalusi piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel;
- analüüsib kriitiliselt Euroopa Liidu sisserände põhimõtteid;
- analüüsib kriitiliselt inimkaubanduse ja inimsmuugeldamise tõkestamise võimalusi kaasaegse piirihalduse komponentide rakendamisel muutuvas julgeolekukeskkonnas.
Moodul 5. Kriminaal- ja karistuspoliitika aktuaalsed probleemid:
- tunneb kuritegevuse ja kriminaaljustiitssüsteemi struktuuri, olukorda ja muutusi nii siseriiklikul kui rahvusvahelisel tasandil;
- analüüsib kriminaal- ja karistuspoliitilisi seisukohti ning diskuteerida neil teemadel;
- rakendab kriminaal- ja karistuspoliitikat suunavaid rahvusvahelisi instrumente.
Moodul 6. Politsei juhtimine ja paiknemine valitsussüsteemis:
- tunneb erinevate valitsemissüsteemide ja institutsionaalse keskkonna võimalusi ning piiranguid politsei juhtimisele;
- hindab analüütiliselt tuntud politseistrateegiate rakendatavuse võimalusi;
- kujundab asjakohaseid stsenaariume eri tüüpi strateegiatest riiklike turvalisuspoliitikate rakendamiseks (arvestades organisatsiooni eri tasandeid ja funktsioone).
Sisu
Moodul 1. Teadmushaldus turvalisuses
- Teadmushaldus turvalisuse valdkonnas ja sellest tulenevalt teadmus- ning teabehaldus-, info- ja sidesüsteemide eesmärk ja ülesanded, nõuded süsteemidele ning olemasolevate süsteemide ülevaade. Süsteemide kasutamine ajatundlike ülesannete lahendamisel.
- Andmekaitse, ohud ning teabe kaitsmise reeglid ja praktilised probleemid.
- Teadmushaldusalase probleemi määratlemine turvalisuse valdkonnas, probleemi analüüs, lahendusvariantide kavandamine ning lahenduse süntees (kirjeldamine), esitlus, arutelu.
- Teadmushaldus-, teabehaldus-, info- ja sidesüsteemide arenguperspektiivid turvalisuse valdkonnas.
Moodul 2. Kriminaalanalüüs
- Sissejuhatus ehk kriminaalanalüüsi alused (Kriminaalanalüüs ja seotud põhimõisted. Kriminaalanalüüsi liigid. Integreeritud analüüsimudel. Analüüsitooted. Analüütikute rollid. Kriminaalanalüüsi protsess).
- Andmed – kogumine ja haldus (Informatsioon. Andmeallikad. Andmete tüübid. Andmete hindamine ja kvaliteet. Andmehaldus).
- Politseitöö mudelid ja analüüsivajadus.
Moodul 3. Organiseeritud kuritegevus ja rahapesu
- Organiseeritud kuritegevuse kujunemine ja rahvusvaheline käsitlus.
- Organiseeritud ja muu raske kuritegevuse ohtude väljaselgitamine, hindamine ja pärssimine Euroopa Liidus.
- Kriminaaltulu konfiskeerimine kui mõjutusvahend võitluses organiseeritud kuritegevusega.
- Valgekraeline organiseeritud kuritegevus.
- Rahapesu.
- Organiseeritud kuritegevus Eestis. Rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus.
- Kuritegelikud ühendused ning nende tõendamine kriminaalmenetluses.
Moodul 4. Piiri julgeolek ja rände haldamine
- Sisseränne ja julgeoleku teooriad.
- Euroopa Liidu geopoliitika, EL välis- ja julgeolekupoliitika, kaitsepoliitika, naabruspoliitika mõju sisserändele, sisserände kasutamine mõjutusvahendina.
- Euroopa Liidu sisserändepoliitika põhimõtted ja sisserände trendid Euroopa Liidus (seaduslik ning ebaseaduslik ränne, rahvusvahelise kaitse).
- Lõimumine, kohanemine, põhiõigused ja julgeolek. Sisserände majanduslik ja sotsiaalne mõju.
- Schengeni ala tekkimine, areng, kaasaegne õiguslik raamistik ja väljakutsed.
- Euroopa integreeritud piirihalduse õigusliku raamistiku kujunemine, rakendamine ning väljakutsed.
- Organiseeritud kuritegevuse õiguslik käsitlus Eestis, Euroopa Liidus ja maailmas. Integreeritud piirihalduse roll piiriülese organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemisel.
- Välismaalase ebaseadusliku üle riigipiiri toimetamise ja piiriülese inimkaubanduse olemus Euroopas ja Eestis.
Moodul 5. Kriminaal- ja karistuspoliitika aktuaalsed probleemid
- Kriminaalpoliitika määratlus ja seos teiste poliitika valdkondadega.
- Kriminaalpoliitika erinevad tüübid. Välistav vs kaasav. Horisontaalne vs vertikaalne õigus (Nils Christie). Kohanev strateegia vs sõltumatu strateegia (Garland).
- Tõenduspõhine kriminaalpoliitika. Andmed. Kriminaalpoliitika prioriteedid.
- Kuritegevuse roll ühiskonnas. Kuritegevust selgitavad koolkonnad: bioloogiline, psühholoogiline, sotsiaalne.
- Alaealiste õigusrikkujate kohtlemine (Alaealiste õigusrikkumise teoreetilised seletused. Õigusrikkumiste levik. Peamised poliitikasuunad ja tänane reageerimispraktika. Lähiaastate arendamisplaanid).
- Retsidiivsus.
- Taastav õigus.
Moodul 6. Politsei juhtimine ja paiknemine valitsussüsteemis
- Avalik ja erasektor – erisused ja kattuvused. Rõhuasetused politsei perspektiivist.
- Poliitika ja valitsemisteadused. Riigiteaduste kolm põhiteooriat: biheiviorism, ratsionaalse valiku teooria, institutsionalism. Politseiline perspektiiv.
- Valitsemistasandid. Tsentraliseeritus-detsentraliseeritus; kontsentreeritus-dekontsentreeritus. Politseireformid.
- Demokraatia – tähendusruum ja arengud. Politsei ja demokraatia organisatsioon ja käitumine turvalisuses.
- Valitsemine ja valitsetus: dilemma turvalisuses ja organisatsioonis.
- Organisatsioon ja õppimine. Eksimused. Politseilised perspektiivid.
- Süsteemmõtlemine ja organisatsioonid. Politsei teisenevad ülesanded ja nendest arusaamine. Demokraatia ja politsei.
Õppemeetodid: loeng, seminar, iseseisev töö.
Maht
546 ak/h
Kontakt
koolitus@sisekaitse.ee