Uudised

Tänapäevane rahvusvaheline julgeolekukeskkond on mitmetahuline ja muutub dünaamiliselt. Nähtavalt on kasvanud geopoliitilised pinged ning riikide võimukonkurents mõju ja ressursside pärast. Peamine julgeolekuoht Eestile on Venemaa agressiivne läänevastane poliitika. Agressioonisõda Ukrainas näitab, et Venemaa ei välista ka kineetilise sõjalise jõu kasutamist. Rahvusvahelised konfliktid põhjustavad humanitaarkriise ja migratsioonilaineid.

Üleilmastumine ja tehnoloogilised arengud on muutnud ka julgeoleku paradigmat, luues uusi väljakutseid. Suurenevad küberohud. Küberrünnakuid, spionaaži ja sabotaaži viiakse läbi nii riiklike kui ka erasektori süsteemide vastu. Demokraatlikud poliitilised süsteemid ja nende otsustusprotsessid on haavatavad vaenulikele manipulatsioonidele. Hübriidsete rünnakute sihtmärkideks võivad osutuda siseturvalisuse ja õiguskaitse asutuste usaldusväärsust mõjutavad ning kujundavad faktorid nii Eestis kui Euroopa Liidus. Samuti võivad hübriidrünnakud olla suunatud elutähtsate teenuste ja taristu toimimisele ühiskonna destabiliseerimiseks ning kehtiva põhiseadusliku korra toimimise ja riigi maine õõnestamiseks.

Väliskeskkond muutub lähiaastatel eelkõige välisjulgeoleku, tehnoloogia ja keskkonna valdkonnas, ent see mõjutab kõiki valdkondi Eestis. Raport kirjeldab globaalseid rahvusvahelisi julgeoleku- ja turvalisuse trende ning nende prognoositavat mõju Eesti sisejulgeolekule ja -turvalisusele lähima kolme aasta jooksul.

Raport toetab põhjendatud valikute ja otsuste tegemist võimearendusel, võimelünkade vähendamisel ning ressursside paigutamisel, et paremini olla valmis siseturvalisuse ja -julgeoleku ees seisvate ülesannetega toimetulekuks.

Ülevaate on koostanud Raul Savimaa, Jaanika Puusalu, Ramon Loik, Ringo Ringvee, Märt Läänemets, Kaide Tammel, Kate-Riin Kont ja Jüri Saar sisejulgeoleku instituudi teaduskeskusest.

Raport on leitav Digiriiulist SIIT.