Uudised

Eesti julgeolekupoliitika alustes (2023) toonitatakse, et Venemaa Föderatsioon kasutab oma poliitiliste eesmärkide saavutamiseks järjepidevalt hübriidrünnakuid, mille sihiks on survestada poliitilisi ja ühiskondlikke valikuid talle sobivas suunas ning tekitada usaldamatust ja ühtsuse murenemist nii riikide sees kui ka rahvusvahelistes suhetes. Seejuures viib Venemaa läbi aktiivset informatsioonilist mõjutustegevust nii Eesti kui ka teiste demokraatlike riikide vastu laiemalt ja on ohuks meie põhiseaduslikule korrale. Vajaliku mõju saavutamiseks kasutatakse süstemaatiliselt asümmeetrilisi vahendeid, nagu näiteks informatsiooniline mõjutustegevus, energiasõltuvus, kunstlikult tekitatud migratsioon või destabiliseeriv tegevus küberruumis. NATO strateegiline kontseptsioon (2022) rõhutab, et liitlaste vastased hübriidoperatsioonid võivad jõuda ka relvastatud rünnaku tasemeni ja viia Põhja-Atlandi lepingu artikli 5 käivitamiseni. Samas tuleb tõdeda, et juriidiliselt siduvat hübriidohtude definitsiooni pole Eesti siseriiklikus õiguses ega ka rahvusvahelises õiguses veel loodud ning „halle alasid“ ja tõlgendusvõimalusi hübriidohtude, hübriidrünnete, hübriidse vaenutegevuse, hübriidsõja jm paralleelselt kasutatavate mõistete ning kontseptsioonide ümber on palju. Võib-olla isegi liiga palju, mistõttu vajame ka Eestis ja eesti keelset intensiivsemat kontseptuaalset ning uuringu-põhist (akadeemilist) arutelutraditsiooni ja teadmisi nendel teemadel.

Sisekaitseakadeemia teadusjakiri Turvalisuskompass (ETIS 1.2.) soovib oma 2025. aasta keskel ilmuma planeeritavas hübriidohtude teemalises erinumbris selleks täiendava sammu teha ja kutsub esitama artikleid järgmistes raamteemades:

• Venemaa Föderatsiooni hübriidsõjapidamise doktriinilised alused, meetodid ja võimed
• Venemaa ja Hiina RV strateegiline partnerlus ning neist lähtuvad hübriidsed ohud NATO-le ja Euroopa Liidule ning nende liikmesriikidele
• Riigi julgeoleku ja ühiskonna turvalisuse vastane vaenulik informatsiooniline mõjutustegevus, peaasjalikult Venemaa ja Hiina RV desinformatsioonilise mõjutustegevuse ökosüsteem ning põhivektorid ja sellest tulenevate riskide maandamismeetmed
• Küber- ja kübervõimestatud infooperatsioonid hübriidses vaenutegevuses
• Generatiivse tehisaru (AI) rakendamisvõimaluste innovatsioonid hübriidsete operatsioonide planeerimisel (disainimisel) ja infokeskkonnas läbiviimisel
• Venemaa ja Hiina RV strateegia ning võimekused kriitilise taristu saboteerimiseks, sh merealuse kriitilise taristu ründamiseks
• Kriitilise (elutähtsa) taristu kaitse, sh tehnoloogilised lahendused ja vastastikku täiendavad kerksusmeetmed hübriidohtudest tulenevate riskide maandamiseks
• Julgeolekusektoris rakendatavate digi- ja kübertehnoloogiate kasutusvõimalused hübriidohtude varaseks tuvastamiseks ning kaitsemeetmete arendamiseks
• Eesti õigusruum ja selle arendusvajadused hübriidse vaenutegevusega seotud aspektides
• Eesti julgeolekusektori ja -ametkondade täiendavad võimalused tulemuslikuks hübriidohtude vastaseks rahvusvaheliseks koostööks (peaasjalikult EL ja NATO formaatides)
• Hübriidohtudega seotud teaduskeele (terminoloogia) arendusvajadused ja ettepanekud

Eeltoodud teemavaldkondade valik kaastöödeks ei ole ammendav ega limiteeriv. Erinumber on avatud kaastöödeks ka muudel hübriidohtudega seonduvatel aktuaalsetel teemadel. Eriti oodatud on heale empiirilisele alusele tuginevad uuringud.

Turvalisuskompassi kaheksanda numbri käsikirju (põhiosa mahuga 8–15 lk) ootame hiljemalt 16. detsembriks 2024.a aadressil teadusinfo [at] sisekaitse.ee.

Ajakirja toimetamispoliitika ja käsikirjadele esitatud nõuetega saab lähemalt tutvuda SIIN. Kaastööga e-kirja palume pealkirjastada TURVALISUSKOMPASS KAASTÖÖ. Ühes e-kirjas, kuid eraldi .docx dokumentidena, palume esitada autori lühitutvustuse koos kontaktandmetega ning anonümiseeritud käsikiri. Vajadusel lisage e-kirjale ka originaalfaili formaadis artiklit illustreeriv materjal (nt graafikud, tabelid ja pildid).

Kaastöid puudutavate lisaküsimuste korral võtke julgesti ühendust ajakirja erinumbri toimetajatega:

Ramon Loik
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut
hübriidohtude analüütik
erinumbri toimetaja
ramon.loik [at] sisekaitse.ee
 

Jaanika Puusalu
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut
teadur
ajakirja „Turvalisuskompass“ peatoimetaja
jaanika.puusalu [at] sisekaitse.ee