Sisekaitseakadeemias kohtusid teenistuskoeri kasutavad valitsusasutused
28. märtsil 2018 kohtusid Sisekaitseakadeemia ümarlaual kõik Eesti teenistuskoeri kasutavad valitsusasutused ning kohtumise käigus lepiti kokku edasised tegevused, kuidas valdkonda ning teenistuskoeri ja nende juhte ühiskonnas laiemalt väärtustada.
Ümarlauast võtsid osa Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet (MTA), Justiitsministeeriumi Vanglateenistus, Päästeameti demineerimiskeskus, Kaitsejõudude sõjaväepolitsei ning Sisekaitseakadeemia politsei-ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskus ning justiitskolledž.
Sisekaitseakadeemia politsei-ja piirivalvekolledži teenistuskoerte koolituskeskuse juht Jüri Pajusoo sõnul on kohtumise ideeks püüda väärtustada koerajuhtide ja teenistuskoerte igapäevatööd, propageerida koerajuhi ametit kui elukutset ning edendada teenistuskoerte kasutamist nii ametkondade siseselt kui üleselt.
Põhimureks teenistuskoerte tuleviku vaates on koerajuhtide nappus. Kui praegu on Eestis kokku umbes 120 teenistuskoera ja koerajuhti, siis vajadus rohkemate jaoks on kindlasti olemas. Lisaks hääde töökäte nappusele on koerajuhte keerukas leida ka seetõttu, et säärane amet nõuab täielikku pühendumust – koerajuht saab endale kaaslase nii ööks kui päevaks, 24/7 iga päev. Näiteks on küll Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) arengukava üheks eesmärgiks suurendada teenistuskoerte ja nende juhtide arvu ametis, ent uute koerajuhtide leidmine saab tõenäoliselt olema üheks suurimaks väljakutseks selle eesmärgi täitmisel.
„Koerajuhi töö koosneb kolmest episoodist: koerajuht hooldab, koolitab ja kasutab teenistuses oma teenistuskoera. Neist kaks esimest – hooldus ja koolitus – on põhitegevust ettevalmistavad tööd ning kolmas – teenistuskoera kasutamine teenistuses – põhitegevus,“ selgitas Pajusoo ning lisas, et koerajuhi töö väärtustamine seisnebki nende tööepisoodide võimalikult heas organiseerimises – et tulemus oleks kõiki osapooli rahuldav, nii koerajuhti kui ka teenuse planeerijat/tellijat.
Koerateenistuse organiseerimine on rahaliselt kallis ja keeruline. Teenistuskoer on töövahend, paljudel juhtudel ka erivahend, mille kasutamine on seadusega reguleeritud. Samas on ta ka objekt, mida saab osta, müüa ja maha kanda. Ning viimaks on ta ka pereliige ja lemmikloom, kes teenistuse lõpus loovutatakse koerajuhile, mis aga pole sugugi vähemtähtis nüanss, kui kaks esimest.
„Siinjuures tuleb arvestada, et iga ametkond on erinev ja ka teenistuskoerte kasutamise on ametkondades erinev. Samuti on erinevad rahalised ja ka mitterahalised võimalused väärtustada koerajuhi tööd. Ümarlaua eesmärk ei ole välja selgitada üht ja ainust viisi kuidas koerajuhi tööd väärtustada või nende tööd organiseerida, vaid pigem tõstatada probleeme ning otsida lahendusi,“ möönis Jüri Pajusoo. Ta lisas, et eesmärk ei ole niivõrd anda vastuseid kui küsida õigeid küsimusi. Näiteks, et mida me saame teha, et muuta koerajuhi töö paremaks ning et ka järgmisel ja ülejärgmisel aastal oleks meil piisavalt inimesi, keda huvitaks koerajuhi elukutse, et jätkuks koerajuhte ja samuti instruktoreid?!
„Nähes erinevate ametkondade koerajuhte ja teenistuskoeri, julgen öelda, et teenistuskoerte kvaliteet on läinud paremaks. Seda kõike tehes peame me kaasas käima muutuvate trendidega sisejulgeolekus, mitte jääma kinni vanasse, ent samas ei tohi me unustada ka traditsioone,“ nentis teenistuskoerte koolituskeskuse juht.
Kuna teenistuskoerte arv Eestis on limiteeritud, kujunes kohtumise üheks peamiseks teemaks just teenistuskoerte ristkasutus. Lepiti kokku, et aprilli jooksul koosavad kõik osapooled ühe suure teenistuskoerte koondtabeli, mille kaudu on tulevikus võimalik piirkondade kaupa vajalike oskustega teenistuskoeri hõlpsamalt üles leida ning läbi piirkonnakontaktide nende teenistuskoerte juhtidega ühendust saada.
Ka räägiti kohtumisel uutest valdkondadest, kus oleks vajalik ja võimalik teenistuskoeri kasutada. Samuti lepiti kokku, et Eestis toimuvatele rahvusvahelistele teenistuskoerte koolitustele kaasatakse kõik ametkonnad. Olulisemateks üritusteks lähitulevikus on näiteks siseriiklikud võistlused: 2018. aasta juunis korraldab PPA rahvusvahelise patrullkoerte võistluse Jõulumäel ning 2018. septembris korraldab MTA rahvusvahelise narkokoerte võistluse. Lisaks on plaanis aasta lõpus tunnustada kõigi ametkondade parimaid teenistuskoeri. Iga ametkond teeb oma reglemendi ise ning aasta lõpus esitavad ametkonnad oma parimaid teenistuskoeri pidulikul tunnustusüritusel. Samuti plaanitakse jätkata regulaarsete ümarlaudadega kaks korda aastas.
Kohtumisel kerkis põgusalt üles ka koerajuhi kutse loomise idee. Sellega plaanitakse küll edasi minna, ent kuna teema pole praegu veel piisavalt täpselt lahti kirjutatud, võetakse see uuesti päevakorda juba tulevikus, kui Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskus on võimalused ja eesmärgid detailsemalt paberile pannud.
Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskus koolitab koerajuhte ja teenistuskoeri Politsei- ja Piirivalveametile, Maksu- ja Tolliametile ja Justiitsministeeriumi Vanglateenistusele, hea koostöö on ka Päästeameti ja Kaitseväe koerajuhtidega. Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskus on valitsusasutuste koerajuhtide ja teenistuskoerte kompetentsikeskus.