Kriisireguleerimine
Mikrokraadiprogramm sisejulgeoleku magistri õppekava alusel. Maht 21 EAP
Kõik ained toimuvad sügissemestris.
Eesmärk
Mikrokraadiprogrammis osalenul on oskused hädaolukorra riski- ja võimeanalüüsiks ning elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi rakendamiseks, samuti suutlikkus aidata kaasa ühiskonna valmisoleku tõstmisele erinevat liiki hädaolukordadeks; arendatud oskused meeskonnatöö-, analüüsi- ja informatsioonivahetuse osas ning kriisireguleerimise ja –juhtimise alal; arusaamine kriisikommunikatsiooni olemusest ja vajadusest, inimeste reaktsioonidest kriisiolukordades.
Sihtgrupp
Kõrgharidusega õppijad, kel on huvi või tööalane vajadus olla kursis kriisireguleerimise valdkonnaga ja/või kes soovivad hiljem sisejulgeoleku magistri õppekaval õpinguid jätkata.
Õpiväljundid
Moodul 1. Kriisikommunikatsioon ja -psühholoogia:
- analüüsib juhtimisstruktuuridelt saadavat informatsiooni ja kriitilise sündmuse mõju avalikkusele, sh erinevatele sihtrühmadele;
- rakendab kriisikommunikatsiooni peamisi meetmeid;
- mõistab üksikisiku ja grupi stressi mõju otsuste langetamise protsessile kriisiolukorras ning oskab sellega arvestada kriisikommunikatsiooni korraldamise tervikprotsessis.
Moodul 2. Kriisireguleerimine ja -juhtimine:
- rakendab kriisireguleerimise üldisi ja õiguslikke aluseid, hädaolukorra seaduse ja selle rakendusaktide reguleerimisala nõudeid elulise juhtumi lahendamisel;
- rakendab ametkondade vahelise ja tsiviil-sõjaväelise koostöö ning laiapindse riigikaitse planeerimise korralduse põhimõtteid elulise juhtumi lahendamisel;
- oskab süstematiseerida erinevate etappide tegevusi koos tulemiga lähtudes erinevate juhtimistasandite otsustuspädevusest elulise juhtumi/ülesande lahendamisel.
Moodul 3. Riskihaldus ja elutähtsa teenuse toimepidevus:
- teab riskijuhtimise termineid, põhimõtteid, protsessi, õigusakte, erinevaid riskianalüüsi metoodikaid ja riske ning riskikommunikatsiooni korraldust;
- rakendab hädaolukorra riskianalüüsi ja võimeanalüüsi metoodikat riskistsenaariumite hindamisel;
- teab elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldust, elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüsi nõudeid ja metoodikat ning rakendab neid toimepidevuse riskide hindamisel.
Moodul 4. Hädaolukorraks valmistumine:
- analüüsib hädaolukordadeks valmisolekut reguleerivaid dokumente teooria põhjal ja teeb ettepanekud valmisoleku parendamiseks;
- selgitab elanikkonna hädaolukorraks valmistumise meetmeid;
- koostab kriisireguleerimisõppuse kavandi arvestades hädaolukorraks valmisoleku planeerimise, koostöö ja õppuste korraldamise põhimõtteid ning elutähtsate teenuste toimepidevuse korraldust.
Sisu
Moodul 1. Kriisikommunikatsioon ja -psühholoogia
- Kriisikommunikatsiooni mõiste, põhimõtted, seosed kriisireguleerimise ja riskikommunikatsiooniga.
- Kriisikommunikatsiooni regulatsioon Eestis, asutuste ülesanded kriisikommunikatsiooni korraldamisel.
- Kriisikommunikatsiooni põhimõtted, peamised meetmed, etapid, planeerimine ja elluviimine. Meediasuhtlus.
- Kriisikommunikatsiooni kanalid, sihtgrupid, sõnumite kujundamine, käitumisjuhised.
- Teavitusgrupp ja rollid, infohaldus, uus meedia.
- Kriisikommunikatsiooni kaasuse analüüs.
- Kriisikommunikatsiooni korraldus Saksamaal.
- Kriitiliste sündmuste mõju avalikkusele, meediale ja sihtrühmadele.
- Meedia roll kriisiolukorras, meediaga suhtlemine.
- Kriisikommunikatsiooni kaasuse analüüs Saksamaa näitel.
- Traumaatilise kriisi etapid ning sekkumisviisid.
- Psühholoogiline esmaabi (sh abistamine sündmuskohal).
- Lein ja leinaga toimetuleku meetodid.
- Traumajärgne stressihäire (PTSD).
- Hilisem psühholoogiline abi: kognitiivkäitumuslik lähenemine, debriefingu põhimõtted.
Moodul 2. Kriisireguleerimine ja -juhtimine
- Kriisiolukorra lahendamise üldised alused lähtuvalt õigusruumist ja lahendamise juhtasutuse ülesannetest.
- Analüüsi ja kriitiliste faktorite tuvastamine kriisiolukorra lahendamisel ning otsuste langetamisel.
- Erinevate juhtimis- ja otsustustasandite kirjeldus, meeskonnas töötamisel põhimõtted ja juhtimisolukordade analüüsimine.
- Erinevate kriisi etappide tegevuste süstematiseerimine erinevate juhtimistasandite otsustuspädevustest tulenevalt.
- Erinevad juhtimis- ja otsustustasandid, meeskonnas töötamise põhimõtted ja juhtimisolukordade analüüsimine.
- Kriisireguleerimine – julgeolekupoliitika – laiapindne riigikaitse. Kriisireguleerimise üldised alused. Hädaolukord ja kriis.
- Kriisireguleerimine ja elanikkonnakaitse. Kriisireguleerimise ajaloost Eestis, kriisid 1991-2020. Kriisireguleerimist reguleerivad õigusaktid, nende liigendus. Hädaolukorra seadus – ennetamine, valmistumine, lahendamine.
- Erikorrad ja kriiside lahendamine.
- Muutuv maailm ja kriisireguleerimise väljakutsed.
- Kriisireguleerimise juhtumianalüüsi seminar.
- Erikordade rakendamise seminar.
Moodul 3. Riskihaldus ja elutähtsa teenuse toimepidevus
- Riskihalduse olemus ja mõisted. Õiguslik alus. ISO standardid.
- Erinevad riskianalüüsid. Riskianalüüsi tehnikad. Olulisemad riskid. Üleilmastumine ja kliimamuutused. Riskikommunikatsioon.
- Hädaolukorra riskianalüüs. Stsenaariumi loomine, tõenäosuse ja tagajärgede hinnang, võimeanalüüs.
- Riskide maandamine. Ennetavate ja tagajärgi leevendavate meetmete kavandamine. Riskianalüüside kokkuvõte.
- Elutähtsad teenused. Elutähtsa teenuse toimepidevuse riskianalüüs. Toimepidevuse plaan. Teenuste ristsõltuvus.
Moodul 4. Hädaolukorraks valmistumine
- Hädaolukorraks valmistumine. Hädaolukorra seadus ja hädaolukorraks valmistumise ülesanded. Hädaolukorraks valmisoleku võime hindamine.
- Sündmuste lahendamise korraldus Eestis ja juhtimisstruktuurid. Planeerimine ja hädaolukorra lahendamise plaanid. Asutustevaheline koostöö. KV ja KL kaasamise korraldus. Elutähtsate teenuste toimepidevuse valmisolek.
- Kriisiõppuste regulatsioon Eestis. Põhimõtted ja juhendid. Õppuste planeerimine ja läbiviimine. Õppuse kavand. Hindamise põhimõtted ja hindamise korraldus. Olukorrateadlikkus hädaolukordadeks valmisolekul. SITKE tegevus hädaolukorraks valmisoleku vaates.
- Seminar – ametkondadevaheline koostöö ja vastutuse jaotus hädaolukordade lahendamisel.
- Elanikkonna hädaolukorraks valmistumine. Elanikkonnakaitse kontseptsioon. Riigikontrolli 2007 ja 2018 auditi järelmid – mida me oleme õppinud hädaolukordadeks valmistumisel?
- Seminar – õppuse kavandi koostamine; hädaolukorraks valmisoleku võime hindamine.
Õppemeetodid: loeng, seminar, iseseisev töö.
Maht
546 ak/h
Kontakt
koolitus@sisekaitse.ee