Eesti ja Euroopa rändepoliitikat kujundasid 2022. a peamiselt Ukraina sõjapõgenikud ja kasvav rändesurve EL-i välispiiridele
Ilmunud on Euroopa rändevõrgustiku Eesti (EMN) kontaktpunkti värske rändepoliitika aastaraport 2023. Raport annab ülevaate 2022. aasta olulisematest arengusuundadest rändevaldkonnas nii Eestis kui Euroopa Liidus.
Eesti andis ajutise kaitse ligi 42 tuhandele Ukraina sõjapõgenikule
Veebruaris algas Venemaa täiemahuline sõda Ukrainas, mille tulemusena aktiveeriti 2022. aasta märtsis Euroopa Liidus ajutise kaitse direktiiv. Direktiiv võimaldab anda Ukraina sõjapõgenikele ELis kohest kaitset ühistel alustel. Aasta lõpuks oli Euroopa Liidus registreeritud üle 4 miljoni ning Eestis ligi 42 tuhat ajutise kaitse saanud inimest. Seoses Ukrainas toimuva sõjaga kasvas Eestis hüppeliselt ka rahvusvahelise kaitse taotluste hulk. Lõviosa 2022. aasta rahvusvahelise kaitse saajatest olid Ukraina kodanikud, kes lahkusid Ukrainast enne sõja puhkemist ning kellele seetõttu ajutine kaitse ei kohaldunud.
Rändesurve Euroopa Liidu välispiiridele kasvas
Võrreldes eelneva aastaga suurenes Euroopa Liidus märkimisväärselt nii ebaseaduslike piiriületuste kui ka varjupaigataotluste arv. Ebaseaduslike piiriületuste arv ulatus Euroopa Liidus 2022. aastal ligikaudu 330 000 juhtumini, mis tähendas 64%-st kasvu võrreldes eelneva aastaga. Kõige enam kasutati ebaseaduslikuks rändeks Lääne-Balkani rändeteed. Varjupaigataotlusi esitati kokku ligikaudu 966 000, mis on umbes 50%-line kasv võrreldes eelneva aastaga ning mis sarnaneb mahult 2015-2016. aasta rändekriisile. Kasvanud rändesurve on sundinud riike tõhustama oma piirikontrolli, edendama seadusliku rände kanaleid ning võitlema aktiivselt inimkaubandusega.
Töö- ja pereränne Eestisse kasvas, samas kui õpiränne kahanes märkimisväärselt
Seadusliku rände valdkonnas püsis Euroopa Liidu ja paljude liikmesriikide fookus kvalifitseeritud tööjõu ligimeelitamisel. Näiteks võttis Euroopa Komisjon 2022. aasta aprillis vastu nn oskuste ja talendi paketi (Skills and talents package), mille eesmärk on tagada jätkusuutlik ELi seadusliku rände poliitika, sh meelitada ligi talente ja luua Euroopasse jõudmiseks turvalisi kanaleid. Esmaste tähtajaliste elamislubade arv kasvas ELis ligi 3,7 miljonini, mis on võrreldes eelneva aastaga veerandi võrra enam. Eestis oli seaduslik ränne oluliselt mõjutatud sõjategevusest Ukrainas. Elamislubade arv kasvas pererändes 8% ja töörändes 9%, aga langes õpirändes 49% ja ettevõtluses 20%. Kui varasematel aastatel on enamik õpirände ja ettevõtluse alusel Eestisse elama asunutest olnud Venemaa kodanikud, siis seoses kehtestatud sanktsioonidega piirati nende võimalusi nii Eestis lühiajaliseks töötamiseks kui tähtajalise elamisloa ja viisa taotlemiseks töötamise, õppimise ja ettevõtluse eesmärgil.
Fookus sõjapõgenike kohanemise toetamisel
Lõimumise ja kohanemise valdkonnas domineerisid nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides Ukraina sõjapõgenike vastuvõtu ja nende kohanemise toetamisega seotu. Ukrainast põgenenud inimeste kohanemise toetamiseks võttis Euroopa Komisjon 2022. aasta märtsis vastu Euroopa ühtekuuluvusmeetme (CARE). Eestis kinnitati sama aasta oktoobris sidususe plaan 2022-2023, mille eesmärk on tagada Ukrainas toimuva sõja taustal ühiskonna stabiilsus ja sidusus, ennetada võimalikke konflikte ja edendada kogukondadevahelisi suhteid.
Loe lähemalt 2022. aastal rändevaldkonnas toimunust rändepoliitika 2023. aastaraportist SIIT.