Julgeolekuolukord Euroopas on jätkuvalt ebastabiilne. Venemaa Föderatsiooni täiemahuline agressioon ja sõda Ukrainas ning läänevastane retoorika on taas toonud julgeoleku ja turvalisuse valdkonnas esile vajaduse olla valmis erinevateks ohtudeks ja stsenaariumideks. Samal ajal ei ole enam tegemist üllatuste ja ootamatustega. COVID-19 pandeemiast ülesaamise õppetunnid on teinud kõik inimesed kõigis ühiskonna valdkondades tugevamaks. Kaasaegsed globaalsed ja piirkondlikud julgeoleku- ja geopoliitilised ohud on toonud kaasa vajaduse ja suuna süsteemsele kriisivalmidusele mitmikkriiside korral. Tõenäoliselt ei ole vähemalt mõnda aega kriisid sellised, mis võivad aeg-ajalt esineda, vaid Euroopa peab olema valmis toime tulema mitme samaaegse kriisiga paralleelselt, olgu need siis põhjustatud looduslikest või inimtekkelistest mõjudest. Selle tulemusena on ka kriisijuhtimine kohanenud ja selliste sündmuste lahendamine toimub plaanipärasemalt. Selle tulemusel on klassikalised julgeoleku- ja turvaküsimused muutunud taas igapäevaseks tähelepanu keskpunktiks. Üheks selliseks on kuritegevuse analüüsi ja profileerimise alaline alus – kriminoloogia. Vägivalla, korruptsiooni ja ebaseadusliku relvakaubanduse küsimused on samuti taas tähelepanu keskpunktis. Need on klassikalised teemad rahvusvahelise kuritegevuse vastases võitluses, kuid praegusel mitmekuritegevuse ajastul määravad oskused ja tõhusus nende kuritegevuse liikide menetlemisel ja ennetamisel ka võime tagada igapäevaselt oodatud ja seaduslik elukeskkond. Ei ole saladus, et rahvusvahelise koostöö ja kaubanduse globaliseerumine on toonud kaasa ka kuritegevuse globaliseerumise. Samuti kasutatakse kõiki kuritegevuse liike potentsiaalselt hübriidrünnakutena, et külvata ühiskonnas ärevust ja häirida elutähtsate teenuste järjepidevust. Seetõttu keskendub teadusajakirja Security Spectrum: Journal of Advanced Security Research 23. number ka uute teadusuuringute tutvustamisele, eriti kuritegevuse vastase võitluse peamistes valdkondades.
-----------------------------------------------------------
The security situation in Europe continues to be more turbulent than in previous years. The Russian Federation’s full-scale aggression and war in Ukraine, as well as its anti-Western rhetoric, have once again brought to the field of security and safety the need to be prepared for a number of threats and scenarios. At the same time, it is no longer a matter of surprise and unexpectedness. The lessons learned from overcoming the COVID-19 pandemic have made everyone in all spheres of society stronger. Modern global and regional security and geopolitical threats have led to the need for systemic crisis preparedness in the case of polycrises and multimodal crises. At least for a while, it is likely that Europe must be ready to cope with several crises in parallel, whether caused by natural or man-made influences. As a result, crisis management has also adapted, and the resolution of such events is handled in a more planned manner. As a result, classical security and safety issues have once again become a daily focus. One such issue is the permanent basis of crime analysis and profiling, namely criminology. The issues of violence, corruption, and illegal arms trade are also in the spotlight again. These are classical topics in the fight against international crime. However, in the current era of polycrises, the skills and effectiveness to process and prevent these types of crime also determine the ability to ensure an expected, legitimate living environment every day. It is no secret that globalisation in international cooperation and trade has also led to the globalisation of crime. Furthermore, all types of crime are potentially used as hybrid attacks to sow anxiety in society and disrupt the continuity of vital services. Therefore, the 23rd issue of Security Spectrum: Journal of Advanced Security Research also focuses on the introduction of new scientific research, especially in the area of the fight against crime.