Ülevaates arutletakse turvalisuse- ja julgeolekuvaldkonnas oluliste terminite üle. Eesmärk on osutada terminite sisejulgeolek, siseturvalisus ja sisekaitse läbisegi kasutamisele. Sõnu siseturvalisus ja sisejulgeolek on mõnel juhul kasutatud sünonüümidena ja mõnikord omistatakse neile eraldiseisvad tähendused – kord kitsamate ja siis jälle laiemate tähendusvarjunditega. Isegi juhul, kui need terminid on riiklikes dokumentides ühtlasemalt kasutatud, siis pole see edasi kandunud tavakasutusse.
Raamatud
Eestis 2020. aastal kavandatud kõnekaartide isikustamise nõude valguses uurib analüüs nõude võimalikku tõhusust ja proportsionaalsust.
2012. aastal alustas tegevust Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Amet (eu-LISA). Agentuuri ülesanne on hallata Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste poliitika rakendamiseks vajalikke suuremahulisi IT-süsteeme. eu-LISA peakorteri asukohaks sai Tallinn, peamiseks tegevuskohaks Strasbourg ja varusüsteemide asukohaks Saint Johann im Pongau.
Personaalbibliograafia koondab Sisekaitseakadeemia emeriitprofessori Feliks Angelstoki artiklite, raamatute, teaduslike kirjutiste ja muude publikatsioonide kirjeid. Samuti on bibliograafias kajastatud Feliks Angelstokist endast avaldatud artiklite kirjed. Bibliograafia sissejuhatuseks on Feliks Angelstoki elulugu, mille on koostanud emeriitprofessor ise ja mida illustreerivad fotod tema erakogust. Väljaanne on koostatud Feliks Angelstoki 80 aasta juubeliks.
Artikli uurimisprobleem on küsimus, kuidas saavutada mõistlik tasakaal andmekaitse normide ja avaliku huvi vahel isikuandmete töötlemisel. Autori eesmärk oli välja selgitada maksumaksjate keskse profileerimise vajalikkus ning leida viisid maksumaksjate keskseks profileerimiseks andmekaitse norme kahjustamata ja avalikku huvi piiramata. Eesmärgi saavutamiseks on analüüsitud teaduskirjandust, õigusakte ja tehtud eksperdiintervjuud asutuste esindajatega. Artikkel põhineb samanimelisel lõputööl.
Välisvõitlejad ja nende pered, kes naasvad oma päritoluriiki pärast ISISe langemist Süürias, on tekitanud märkimisväärset survet ELi liikmesriikide institutsioonidele. Olukord nõuab asutustevahelise võrgustiku loomist, et tagada nõuetekohane vastutusele võtmine, deradikaliseerimine ja taasintegreerimine ning naasvate välisvõitlejate ja nende perede abistamine erinevatel tasanditel.
In 2012, the European Union Agency for the Operational Management of Large-Scale IT Systems in the Area of Freedom, Security and Justice (eu-LISA) became operational.
The agency's role is to manage the large-scale IT systems needed to implement the European Union's justice and home affairs policy. The headquarters of eu-LISA became Tallinn, the central place of business was Strasbourg, and the location of backup systems was Saint Johann im Pongau.
Käsiraamat on suunatud Sisekaitseakadeemias korrektsiooni eriala omandavatele üliõpilastele ja vanglas töötavatele ametnikele. Käsiraamatu peamine ülesanne on selgitada võimalusi, kuidas koostada peamisi vanglas kasutatavaid haldusmenetluse dokumente.
21. sajandil on äärmiselt keeruline olla edukas riik, ilma et tuntaks huvi Aasias toimuva vastu ja teadmata selle regiooni tegevustest nii välispoliitilises kui ka üleüldises plaanis. Mitu sealset riiki on jõudnud näiteks e-teenuste arendamise ja osutamise vallas Eestist märksa kaugemale. Hiina Rahvavabariigi mõjusfäär meie igapäevaelus laieneb üha rohkem. Otseselt ei ole Hiina siiski huvitatud Eesti riigi funktsioneerimisest tervikuna, pigem on tema tähelepanu köitnud siinsed jõustruktuurid.
Mõttepaberi eesmärk on analüüsida Venemaa Föderatsiooni infomõjutustegevust Balti riikides 2020. aasta märtsis, aprillis ja mai esimeses pooles. Uuritakse, kas ja kuidas on Venemaa väljaanded kasutanud hirmu motiivi inforünnakutes Balti riikide ja laiemalt läänemaailma vastu seoses koroonakriisi ja sellevastaste meetmetega.
Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituudi eestvedamisel ja koostöös Intelligence College Europe’iga toimus 2021. a juunis kahepäevane rahvusvaheline veebiseminar hübriidohtudest. 16. ja 17. juunil toimunud inglisekeelsel seminaril „Hybrid Threats and Their Impact on European Security“ esinesid kõrged riigiametnikud ja rahvusvaheliselt tunnustatud mõjuisikud nii Eestist kui mujalt.
See mõttepaber arutleb, kas hübriidsõdu ja hübriidseid ohte kaardistav andmebaas oleks asjakohane. Samuti arutletakse, kas andmebaas võiks asuda Eestis ja kas seda võiks hallata Sisekaitseakadeemias asuv sisejulgeoleku instituut, kus uuritakse julgeolekuküsimusi (sh hübriidsõda, terrorism, infosõda, radikaliseerumine).
Raport koosneb kolmest peatükist, milles eesti, läti ja leedu autorid prognoosivad Valgevene edasiste arengute mõju Balti riikide turvalisusele ja julgeolekule.
Autorid võtsid aluseks kolm võimalikku stsenaariumit, kuhu suunas võib Valgevene areneda: Valgevene-Venemaa sügavam integratsioon liitriigiks; Aleksandr Lukašenko jätkamine või tema asendamine sarnase riigipeaga; Valgevene pöördumine läände. Raportis hinnati võimalike arengute mõju Balti riikide majandusjulgeolekule, rändele, kuritegevusele ja piirihaldusele.
The research report talks about existing and potential hybrid threats to the security of the Estonian state.
- The report draws attention to potential weaknesses in Estonia’s security.
- The aim of the report is to draw attention to existing bottlenecks that need to be addressed.
- The report emphasizes the need for more effective co-operation between the area of government of the Ministry of the Interior and the Defense Forces and the Defense League.
Personaalbibliograafia sisaldab Sisekaitseakadeemia emeriitprofessori Jaan Huigi artiklite, raamatute, teaduslike kirjutiste ja muude publikatsioonide kirjeid. Bibliograafia on jaotatud üheksasse rubriiki ja igas rubriigis on kirjed esitatud ilmumisaja järgi alates varasemast.
Bibliograafia sissejuhatuseks on Jaan Huigi elulugu, mille on koostanud emeriitprofessor ise ja mida illustreerivad fotod Jaan Huigi erakogust.
Ülevaade kaardistab Eestis, Lätis ja Leedus tegutsevad olulisemad julgeolekupoliitika mõttekojad-kompetentsikeskused. Aasta-aastalt on suurenenud kompetentsikeskuste osa poliitikate kujundamisel. Kodanikuühiskonna tugevus seostub riigi kerksus- ja heidutusvõimega, suutlikkusega seista vastu suurriikide imperialistlikele ambitsioonidele. Ühtlasi aitab kodanikuühiskonna kaasamine poliitikate kujundamisse ja elluviimisse toime tulla suurenevate hübriidohtudega. Julgeolekupoliitika mõttekodade kaardistamine võimaldab ühtlasi välja selgitada nende pädevusvaldkonnad.