Uudised

Sisekaitseakadeemia lõputööde kaitsmiste perioodi lõpetuseks valis akadeemia välja parima lõputöö Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu stipendiumile. Stipendiumi vääriliseks hinnati finantskolledži õppur Sten-Eric Sibula lõputöö «Jagamismajanduse rakenduslikud probleemid transpordi valdkonna näitel».

Lõputöö hinnati selle aasta parimaks, sest teema käsitlus on uudne ja tulevikku suunatud ning aitab kaasa transpordi ja jagamismajanduse valdkonna arengule. Töös antakse põhjalik ülevaade jagamismajanduse ja sõidujagamise olemusest nii majanduslikus kui ka õiguslikus vaates ning töö tulemusel on välja toodud jagamismajanduse probleemid ja sõidujagamise regulatsiooni rakenduslikud puudused. Sibul jõudis oma lõputöös järeldusele, et sõidujagamise platvormidega koostöö sõlmimine ei ole olnud piisavalt tulemuslik, kuna Taxify näitel andis 2017. aastal vaid 1,76 protsenti eraisikust autojuhtidest nõusoleku Taxify’le nende füüsilisest isikust tuludeklaratsioonide eeltäitmiseks. Samuti leidis ta, et käesoleva aasta jaanuaris jõustunud ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seadus ei ole selliste ärimudelite reguleerimiseks parim lahendus, kuna pankadel ei ole huvi taoliste teenuste väljaarendamiseks ning ettevõtluskonto kasutamisel ei ole eeliseid tegutsedes äriühingu nimel või füüsilisest isikust ettevõtjana.

Pea sama hää lõputöö tuli ka politsei- ja piirivalvekolledži õppur Kelly Miido sulest – «Patrullpolitseiniku pulsisageduse ja tegutsemisvõime seotus simulatsiooniülesannete lahendamisel». Sellele tööle määras Sisekaitseakadeemia nõukogu kõige innovaatilisema lõputöö stipendiumi. Lisaks tuleks veel välja tuua kaks suurepärast tööd: päästekolledži õppur Edith Tammepõld tegi lõputöö teemal «Ohtliku ettevõtte riskikommunikatsioon ja piirkonna elanike ohuteadlikkus Rakvere Lihakombinaadi näitel» ning finantskolledži õppur Rauno Laukuse töö teemal «Tänavakaubandusega kaasnev varimajandus Tallinna vanalinna näitel».

Sisejulgeoleku instituudi magistritööde kaitsmiskomisjoni esimees Raul Savimaa nentis, et magistritööde kvaliteet on sel aastal võrreldes varasematega ühtlasem ja samas ka mõnevõrra kõrgem. «Oli tunda, et magistrandid koostasid oma tööd süsteemsemalt. Paremini oli läbi mõeldud, millised uurimismeetodid on sobivaimad uurimisprobleemile vastuse leidmiseks. Selgemalt olid välja toodud ka uurimistulemused,» sõnas ta.

Magistritööde teemad katsid siseturvalisuse valdkonna mitmeid alamteemasid. Savimaa tõstis esile kolm olulist tööd. Katre Tampi töö «Kinnise lasteasutuse teenusele suunatud alaealiste retsidiivsuse vähendamine» tõi esile olulise valupunkti ja keskendus võimalustele, kuidas Maarjamaa Hariduskolleegiumis õppivad noored saaksid peale õppeasutusest tagasipöördumist võimalikult sujuvalt kohaneda igapäevase keskkonnaga ning jääda õiguskuulekaks. Marek Väljari töö «Naabrivalvepiirkondade koostöövõimekuse tõstmine Viljandis ja Narvas» võrdles valmisolekut panustamiseks kogukonna turvalisuse tõstmiseks kahes erineva elanikkonna taustaga Eesti linnas ning näitas, et keerulisem õiguskord võib kaasa tuua kogukonna aktiivsema mure turvalisuse pärast. Liia Koemetsa töö «Ettevõtjate ootused maksuhalduri teenusele» pakkus praktilisi soovitusi Maksu- ja Tolliametile uute võimaluste arendamiseks paremale koostööle ettevõtjatega, et tagada parem maksukäitumine.

Sisekaitseakadeemia magistritööd ja lõputööd leiab digiriiulist.

2018. aasta magistritööde nimekiri:

• – Katre Tamp, «Kinnise lasteasutuse teenusele suunatud alaealiste retsidiivsuse vähendamine»;
• – Liia Koemets, «Ettevõtjate ootused maksuhalduri teenustele»;
• – Mihkel Sildnik, «Kohalike omavalitsuste valmisolek leevendada kriisiolukorrast tulenevat haavatavust elutähtsate teenuste pakkumise, evakuatsiooni läbiviimise ja kriisikommunikatsiooni korraldamise kaudu»;
• – Marek Väljari, «Naabrivalvepiirkondade koostöövõimekuse tõstmine Viljandis ja Narvas»;
• – Saskia Kiisel, «Eesti küberjulgeoleku tugevdamise võimalused läbi küberheidutuse: Ameerika Ühendriikide näitel»;
• – Maarja Liisa Lindre, «Naisabiturientide motivatsioon astuda ajateenistusse ning seda mõjutavad tegurid»;
• – Liis Vihmar, «Lähisuhtevägivald ja selle käsitlemine Eesti Päevalehe, Eesti Ekspressi ja Postimehe veebiväljaannetes»;
• – Indrek Teras, «Koosloome rakendamine Eestis tuleohutuse kontrolli valdkonnas»;
• – Vivian Tammearu, «Merealade teabevahetuse integreerimise võimalused Eestis»;
• – Sven Sargma, «Mereolukorrateadlikkus ja selle parendamise võimalused mereseirega tegelevate ametkondade näitel»;
• – Jaana Palusaar, «Üliõpilase ja juhendaja koostöö Sisekaitseakadeemia rakenduskõrghariduse õppepraktikal»;
• – Elena Palm, «Õppepraktikate kvaliteet ja selle seosed praktikajuhendajate motivatsiooniga Sisekaitseakadeemia rakenduskõrghariduse erialadel»;
• – Hannes Haav, «Elektrišokirelvade täienduskoolitus politseiametnikele»;
• – Priit Sepp, «Digitaalsete tõendite käitlemine Politsei- ja Piirivalveametis»;
• – Kristina Fuks-Kuus, «Mootorsõidukijuhtide riskeeriva käitumise tegurid raudteeülesõidukohtadel: uurimisinstrumendi koostamine ja pilootuuring»;
• – Anna-Liisa Lukk, «Kuritegevuse seosed kohalike omavalitsusüksuste vaba aja veetmise võimaluste loomiseks tehtud kulutustega».